Arutelu:Jeesus

Aktiivsed arutelud

Me ei saa sellest mööda minna, et "Jeesus Kristus" esineb ka lihtsalt nimena. See on küll mõeldav, et panna artikli pealkirjaks lihtsalt "Jeesus", aga minu meelest vahet pole. Andres 10:00, 15 Oct 2004 (UTC)

Ajalooline teadaolev nimi on Jeesus. Kõik muud on relig. tiitlid: Jeesus Kristus (Jeesus Päästja/Salvitu), Jeesus Pantokraator, Jeesus Lunastaja, jne. Kõik need relig. tiitlid suunata Jeesuse´le. Praegu võib ekslikult jääda mulje, vastavalt wiki kasutus-traditsioonidele, et teine on perekonnanimi!
Ega tollaja traditsioois perekonnnimesid ei olnudki. Siis nimetati inimesi omaduste (kõuepojad), vanemate järgi või päritolu (linnad, suguvõsad) järgi. See on rohkem ajalooline draditsioon, et just seda Jeesust Kristuseks nimetama hakati ja küllap on selleks ka kuhjaga põhjusi. Kuigi maailmas on ja oli tuhandeid nn. "võituid päästjaid" ja Jeesuseid (Jeshua), viitavad nimed Kristus ja Jeesus peamiselt ühele isikule, kes need nimed kuulsaks tegi. Kui näiteks küsida kes on Veljo (mina), siis enamus eestlasi kehitaks õlgu. Nii et igas nime varjandis (Jeesus, Kristus või Jeesus Kristus) on nii tugev ajalooline draditsioon (juba enne meid), et võib minuarust kõiki kasutada ja vajadusel ära seletada. Ajaloo suurkujudel on tihti eri põhjustel ajalooliselt "kaasas" mitmesugused iseloomustavad tiitlid (Karl Suur, Ivan Julm, Aleksander Nevski, jne), mis erinevad nende algsest kodanikunimest ja ei peaks meid häirima. Saareprints 18. märts 2011, kell 21:07 (EET)
Täisnimi oli kombeks kirjutada tollal kujul "Jeesus Naatsaretist" (nagu Leonardo da Vinci).--Tvali 11:27, 22 Mar 2005 (UTC)

Selle vastu põhimõtteliselt midagi ei ole, et pealkiri on "Jeesus". Aga praegune esimene lõik ei sobi algusse. Andres 15:23, 11 Feb 2005 (UTC)


Järsku oleks mõtet väitele, et oli Taaveti soost, ka mingi selgitus või põhjendus juurde panna?--Tvali 11:27, 22 Mar 2005 (UTC)

Jeesus - legendaarne 1. sajandi juudi jutlustaja, religioosne õpetaja ja ravitseja, kristluse e. ristiusu keskne kuju ning väidetav rajaja. Tema oletatavast sünniaastast algab meie ajaarvamine. Tegelikud eluaastad oli arvatavasti u 6 e.Kr - 30 p.Kr. Jeesuse elu ning õpetuse kohta praktiliselt pole ajaloolisi tõendeid peale pärast tema surma kirja pandud evangeeliumide. Enamik teadlasi peab Jeesust reaalselt eksisteerinud ajalooliseks isikuks, kuid leidub ka neid, kelle järgi ta on puhtalt mütoloogiline tegelane. Jeesuse sünnikohaks on peetud Petlemma ja Naatsaretti, tema emana on nimetatud Mariat ning isana või kasuisana puusepp Joosepit. Võimalik, et Jeesus kuulus esseenide sekti. On oletatud kuid vähetõenäoline, et ta oli Jehoovale pühendatud nasiir nagu ka Ristija Johannes, kes oli tema ristija ning võis olla tema õpetuse eelkäija ja mõjutaja. Jeesuse noorusest on vähe teada, alates 30. eluaastast rändas ta koos oma jüngritega Galileas ja Juudamaal, ennustas peatset maailmalõppu ning kutsus inimesi meeleparandusele. Tema õpetuse keskne sõnum oli usaldus jumal-isa vastu, ligimesearmastus, patukahetsus ning maise vara tühisus. Oma jutlustes kasutas ta tihti mõistukõnet ning värvikaid kujundeid, evangeeliumid kirjeldavad tema arvukaid imetegusid ja tervendamisi. Jeesus löödi 33. eluaastal paasapühal Jeruusalemmas Rooma võimude poolt juudi preestrite süüdistuste põhjal risti kui mässaja, evangeeliumide järgi tõusis ta surnust üles. Kristliku õpetuse järgi oli Jeesus prohvetite ennustatud messias (salvitu, võitu, pühitsetu), Taaveti järeltulija, neitsist sündinud jumala poeg, kes oma piinarikka surmaga lunastas jumala ees inimeste patud. Samas on ta ristusu dogmaatikas kolmainu jumala üks osa. Tihti kasutatakse Jeesuse nime koos lisandiga Kristus, mis on sama tähendusega tiitel nagu heebrea algupära messias, kuid praktiliselt muutunud tema teiseks nimeks või nime osaks. Jeesuse sünnipäeva (mis tegelikult oli tõenäoliselt pigem kevadel või suvel) tähistab kristlik maailm jõuludena, surma ja ülestõusmist aga ülestõusmispühadel.

Kuskohast selline tekst pärilt on, nõuka-aegsest ENES-t?

Minu teada Rooma arhiivides on küll ametlikke dokumente samast ajaperioodist, mis räägivad Jeesusest. Saareprints


See info, mis on praegu leheküljel "Jeesus (täpsustus)", tuleks minu arvates pigem esitada alajaotusena siinsamas. Sellise sisuga leheküljele ei ole minu meelest mõttekas täpsustuses viidata. Andres 18. oktoober 2005, kell 20.05 (UTC)

Tahaks natu ühte pointi selgitada/arutada - kas see kristuse jeesus oli ikka rajaja või mitte ? väidetavalt ta jutlustas põhimõtteid milledele on ametlikult rajatud ristusk - kui kas seda lugeda rajamiseks ? sest ristiusk kui religioon rajati peale teda tema õpetusi silmas pidades ... tema nagu ei loonud (organiseerinud) religiooni - kui võtta aluseks , et ta oli reaalne isik - vaid see loodi palju hiljem peale tema surma juba. teoreetiliselt peaks siis olema kirjas, et "isik keda loetakse kristluse põhimõtete ja tõdede formuleeriaks" ...

--makruss 15. november 2005, kell 17.53 (UTC)

Kõik õige, ja artiklis on ka selgesti öeldud, et kirikupärimuses ristiusu rajaja. Mõningaid Jeesuse ytlemisi on tõesti kirikupärimuses tõlgendatud kui uue usu ja kiriku rajamist. Nii et point nagu puudub, või mis? --Lulu 15. november 2005, kell 17.58 (UTC)

selles tegelikult point ju ongi - rajaja on see kes teeb ISE - ristiusku Jeesuse ajal ei olnud see tekkis peale tema (väidetavat elu ja) surma. seega oleks õigem kui "alusepanija" mitte rajaja. pervertne paraleel on, et Hitler oli NSDP looja ja rajaja (ideed polnud just jahh mitte kõik tema omad papist rääkimata) aga tema sebimine ja sütitavad kõned olid need mis NSDP kokku kloppisid Jeesus ainult kõneles - sebimine jäi teistele ;-) makruss 16. november 2005, kell 05.27 (UTC)

Huvitav teema. Kuigi Jeesuse ajal ei olnud ristiusk veel välja kujunenud selliseks kui tänapäeval, rajas ta väga suures osas sellele mudeli. Ta tegi seda, mida ta õpetas. Ta ei rajanud küll kirikuhooneid, kuid temasse uskujaid (usklikke) ja neid, kes käisid regulaarselt (võimalusel) tema õpetust kuulamas, oli ikkagi märkimisväärselt. Arvan, et ta oli nii juht (õpetaja, organiseerija, kuulutaja, jutlustaja), kui ka oma õpetuse praktiseerija (tervendaja, lunastaja, teenija). Muidugi ei suutnud ta ainuisikuliselt ringi reisida nii laialdaselt ja kiirelt ('sebida'), kui tema järltulijad, aga kui oli vaja, tegi ta ise asja ära. Sisuliselt õpetas ta ka lunastust enda (Jeesuse) ristisurma läbi, mis on ristiusu tuumaks. Samas, mida ta ise tegi, seda ta nõudis ka jüngritelt. Ilma Jeesuse õpetuse ja tegevuseta (tegudeta) poleks ka ristiusku. Saareprints 18. märts 2011, kell 22:46 (EET)

Välja jäetud:

Evangeeliumitest ja kristlikust traditsioonist sõltumatu ajalooallikana pakub Jeesuse kohta väärtuslikku teavet Josephus Flavius ("Juudi muistised" 18.3.3.) Veel on Jeesusest kirjutanud antiiksed Rooma ajaloolased Tacitus (otseselt)ja Suetonius (kaudselt).

Andres 19. veebruar 2006, kell 10.25 (UTC)


On vägagi kahtlane, kas mainitud mittekristlikud allikad Jeesuse kohta olid sõltumatud. Vaata de:Jesus von Nazareth. Neid allikaid võib mainida, kuid soovitan võtta eeskujuks esitus saksa vikis. Andres 6. juuli 2006, kell 12.35 (UTC)


evangeeliumid, mis on kirja pandud ajal, mil Jeesusest oli veel säilinud elav mälestus

Kuidas seda saab kindlaks faktiks pidada. Johannese evangeeliumi kohta see vaevalt kehtib. Andres 6. juuli 2006, kell 12.44 (UTC)
Arvan, et mõte on selles, et need jüngrid ja apostlid (kes olid olnud Jeesusega) jutustasid ja kirjutasid Jeesuse elust (evangeeliume) ja kogudustele kirjasid (Jeesuse õpetusest). jms. Minu teada oi vist ainult üks evangeelium ümberjutustusena kirja pandud. Juudi traditsioon oli väga suurelt osalt ajalooline malu ja suuline pärandus. Muidugi pandi see kõik võimalusel ka kirja. Saareprints 18. märts 2011, kell 22:07 (EET)

kuulge, kas nati ei saa mitte üle pingutada nende Jeesuse isiksuse omadustega. Keegi pole Jeesust näinud, aga muudkui räägitakse isiksusest. Sama hästi võiks rääkida Saatana või Suure Tõllu isiksusest...--Hendrix 15. juuli 2007, kell 19:05 (UTC)

Alajaotus "Jeesuse isiksus" on kindlasti mitteneutraalne juba oma kontseptsiooni poolest. Andres 16. juuli 2007, kell 05:20 (UTC)

Asjatundmatus on muidugi ka õige etteheide.

Võtsin selle osa esialgu välja:

Jeesuse isiksusRedigeeri

Jeesuse isikuomaduste kohta on ainsaks allikaks evangeeliumid. Kristluses peetakse teda täiuslikuks inimeseks, headuse ja halastuse kehastuseks. Evangeeliumites sisaldub aga palju kohti, mis näitavad Jeesust rumalana, sallimatuna, piiratuna ja isegi ülekohtusena.

Jeesus ennustab korduvalt viimsepäeva tulekut veel oma kaaslaste eluajal: „... te ei jõua kõiki Iisraeli linnu läbi käia, enne kui Inimese Poeg tuleb” (Mt 10:23). Ja ta ütleb veel: „... on mõned siin seisjatest, kes näevad Inimese Poega tulevat oma Kuningriigiga, veel enne kui nad maitsevad surma” (Mt 16:28). Jeesus uskus viimsepäeva saabumisse temaga ühel ajal elanud inimeste eluajal. Seda usku jagasid ka paljud Jeesuse poolehoidjad ja see moodustas aluse suurele osale ta kõlblusõpetusest. Kui Jeesus rääkis: „Ärge siis hakake muretsema homse pärast...” (Mt 6:34) ja muid selliseid asju, oli talle ajendiks veendumus, et viimnepäev saabub õige pea ja et kõik argipäevaaskeldused ei ole midagi väärt.

Jeesus suhtus sügava vihaga neisse, kes olid temaga teisel arvamusel: „Te maod, te rästikute sugu, kuidas te võiksite põgeneda ära põrgu kohtust?” (Mt 23:33). Need sõnad ütles ta inimestele, kellele tema jutlused ei meeldinud. Tuntuim koht: „... aga kui keegi ütleb midagi Püha Vaimu vastu, ei andestata talle ei sellel ega tulevasel ajastul” (Mt 12:32).

Jeesus ähvardab korduvalt igavese põrguga: „Inimese Poeg läkitab oma inglid ja need korjavad tema Kuningriigist kõik pahanduse- ja ülekohtutegijad ja viskavad nad tuleahju: seal on ulgumine ja hammaste kiristamine” (Mt 13:41-42), jätkates veel hulk aega juttu ulgumisest ja hammaste kiristamisest. Võrdluses lammastest ja sikkudest: kuidas ta viimselpäeval tahab ta eraldada sikud lammastest ja öelda sikkudele: „Minge ära minu juurest, te äraneetud, igavesse tulle” (Mt 25:41). Ja veel üks koht: „Ja kui su käsi sind ajab patustama, raiu ta ära! Sul on parem minna vigasena ellu kui kahe käega põrgusse kustumatusse tulle, kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu” (Mk 9:43-44).

Lugu viigipuust näitab Jeesust ülekohtusena isegi puude suhtes: „... tundis Jeesus nälga ja kui ta kaugelt nägi lehis viigipuud, läks ta vaatama, kas ehk midagi selle otsast on leida. Ja kui ta puu juurde oli tulnud, ei leidnud ta muud kui lehti; sest ei olnud viigimarjade aeg. Ja Jeesus ütles puule: „Ärgu keegi enam iialgi söögu sinust vilja!” [—] Ja Peetrus, kes mäletas, ütles Jeesusele: „Rabi, vaata, viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud!”„ (Mk 11:12-14, 21). Lugu sünnib niisugusel aastaajal, mil viigimarjad on veel toored. Viigipuu on ju täiesti süütu.


Andres 16. juuli 2007, kell 05:22 (UTC)

Arvan, et need lood on rohkem kondekstist väljavõetud tekstid, mitte otseselt isikukirjeldus. Saareprints 18. märts 2011, kell 21:36 (EET)

Jeesus puusepa kasupoeg

Kus niisugune "tiitel" on? Andres 4. oktoober 2010, kell 19:37 (EEST)

Kronoloogia alajaotus ei ole erapooletu. Andres (arutelu) 7. aprill 2013, kell 15:04 (EEST)


Jeesus ei jätnud endast maha kirjutisi. Tegelikult on säilinud üks Edessasse saadetud kiri, mille väidetav autor on Jeesus, aga selle autorluses ei olda ühel meelel.Melilac (arutelu) 14. oktoober 2014, kell 20:00 (EEST)


Need viimased parandused tuleks põhjendada. Nime ja tiitli range eristamine on vaieldav. Kreeka keeles "Jeesus Naatsareen" või midagi taolist ei ole korrektne. Andres (arutelu) 2. veebruar 2015, kell 18:14 (EET)

See, et kr kristos (hbr messiah) pole nimi, on üldiselt tunnustatud. See, et Nestele-Alandi kreekakeelses tekstis on ainult kahes kohas Jeesus Naatsaretlane ja üle 20. kohas Jeesus Natsareen või Jeesus Natsorai pole üldsusele teada. Naatsaretlane on Toomas Pauli UT tõlkes Mt ev kommentaaris ettevaatlikult kahtluse alla seatud aga keegi pole probleemi veel lahendanud. Nimede ühtsustamine algab ladina tõlkega Hieronymusel. Esimestes eesti.k tõlgetes 200 a tagasi on aga Jeesus Natsareen sees.--Vaher (arutelu) 2. veebruar 2015, kell 18:24 (EET)
Koha nimi kus Jeesuse vanemad elasid oli Naatsara küla, e.k Võsu.--Vaher (arutelu) 3. veebruar 2015, kell 10:36 (EET)
Eesti keeles on levinud "Jeesus Naatsaretist". See, et see nimi pole võib-olla sisuliselt õige, ei puutu asjasse. Artiklis allpool saab asjast pikemalt rääkida. Andres (arutelu) 3. veebruar 2015, kell 11:01 (EET)

Siin oli enne "kaks või kolm aastat hiljem". Tavaarvamus on, et kolm aastat. Andres (arutelu) 3. veebruar 2015, kell 12:21 (EET)

Siit on välja võetud peatükk "Jeesus teistes usundites": Muslimid peavad Jeesust (islamis Isa [mitte segi ajada eesti sõnaga isa]) askeetlikuks prohvetiks. Judaism ja mandalus peavad teda valemessiaks. Baha'i usk peab teda Jumala ilminguks. Hinduism peab teda avataaraks. Paljud New Age 'i õpetuste pooldajad peavad teda guruks. Minu meelest tuleks see tagasi panna. Samuti on minu meelest ilmaasjata välja võetud see: Alates neljandast sajandist tähistatakse Jeesuse sünnipäeva 25. detsembril (esimesel jõulupühal). Jeesuse ristilöömist tähistatakse enamasti Suurel Reedel. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 09:18 (EET)


Kas arameakeelse nime muudatus oli õige? Andres (arutelu) 1. september 2016, kell 14:14 (EEST)


Tuleb nentida, et siinses artiklis on Vaher teinud kaastööd täpselt sama meetodi alusel kui mujal: esitades absoluutse tõe pähe omaenda teooriaid, mida ükski viide ei tõesta, leiutades uusi transkriptsioone ja nimekujusid ning omamata allikate suhtes vähimatki kriitikameelt. Näiteks nimekuju "Natsorai" põhineb algupärasel vanakreeka-vaheri transkriptsioonil, mida ei esitatud viited ei toeta (ja üldse on Spengleri kasutamine enam kui sajandivanusele saksa teoloogiale viitamiseks ning piibli tsiteerimine inglise ja saksa tõlgete kaudu mitte allikakriitiline teadus, vaid jämekoomika). Kogu sellekohane lõik on originaaluurimus, mille koht ei ole entsüklopeedias. --Ehitaja (arutelu) 10. november 2018, kell 01:18 (EET)

OriginaaluurimusRedigeeri

Jeesus Natsorai (kr Jeesus Nazoraios) on Jeesuse üks enamlevinud nimekujudest kreekakeelsetes Uue Testamendi algtekstides ja algkristlikus kirjanduses (nimetuse Jeesus Natsareen kõrval).

Järgnevalt mõned väljavõtted Jeesus Natsorai kasutamisest Uues Testamendis (Nestle-Aland Das Neuen Testament Griechisch und Deutsch 1995 ja Tetrapla 1964 saksa ja inglise keelsed tõlked): Matteuse evangeelium 2:22 (Kuna temas täitub prohveti sõna, peab teda hüüdma Natsorai´ks.); 26:71 (Jeesus Natsorai); Lk 18:37 (Jeesus Natsorai), Jh 18:5 (Jeesus Natsorai); Jh 19:19 (Jeesus Natsorai juutide kuningas); Ap 2:22 (Jeesus Natsorai); Ap 3:6 (Jeesus Kristuse Natsorai nimel); Ap 4:9 (Jeesus Kristuse Natsorai nimel).

Retzensteini järgi mõisteti Jeesus Jeruusalemmas süüdi Johannese õpilasena. Lidzbarski ja Zimmerni järgi osutab väljend Jeesus Natsorai tema kuuluvusele mõnda mandalaste ordusse. Kristlikus kogudused seostasid selle väljendi hiljem ekslikult Naatsaretiga (Mt 2:23 on paljudele UT uurijatele võltstsitaat).<ref name="xSAMx" />

Toomas Paul viitab oma UT tõlke Mt 2:23 kommentaaris, et keeleliselt ei ole võimalik sõnast ναζαρετ (natsaret) tuletada ναζωραιος (natsoraios). Seega natsorai ei tähenda naatsaretlast vaid midagi muud.

Filippose evangeeliumi üttes 104, 12–23 rida (§19) on kirjas: Nazarenos avalik (on) ju (nimetus) peidusolevale. Ja üttes 110, 8–9 rida (§47): Jeesus Natsoraios, messias, seesama on Jeesus Natsoraios, kristus.<ref name="zQZdM" />

G. Quispel arvab, et kõik juudakristlased pidasid end natsoreenideks, ka elkesaid.<ref name="OYB2n" />

Sõna ναζωραιος uurimisprobleem jaguneb kaheks osaks:

  1. ναζωραιος (nazōraios) kui Jeesuse lisanimi evangeeliumites (Mt 2:23, Jh 18:5 ja mujal);
  2. ναζωραίωn (natsōraiōn) kui algristlaste tunnus (Apostlite teod 24:5).

Piibliraamatute dateeringudRedigeeri

Hetkel annab tekst ühes kohas mõista, et Matteuse evangeeliumi kirjutamist enne 70. aastat ei peeta võimalikuks, kohe järgmine lõik toob aga kirjutamisajana välja 41. aasta. Apostlite teod olevat lõpetatud tõenäoliselt 61. aastal. Kohe järgmine lause ütleb, et see kirjutati hoopis aastatel umbes 56.-58. Kui minna aga artiklisse Apostlite teod, siis on seal hulk erinevaid hinnanguid kirjutamisaja kohta, millest ükski ei kattu aga siin esitatutega.--Minnekon (arutelu) 24. märts 2019, kell 13:05 (EET)

Tänud! 50.-ndatel kirjutati Luuka evangeelium. Matteuse evangeeliumi lõiku polnud varasem autor viidanud ja võtsin selle välja. Kuivõrd kohane on Gerd Theisseni ja Anette Merzi määratlus alguses? Muus osas üritasin lähtuda, kui vähegi võimalik, algallikatest ehk evangeeliumitest. Kalev Kask 24. märts 2019, kell 15:51 (EET)

Naase leheküljele "Jeesus".