Askees

Askees (vanakreeka keeles ἄσκησις áskēsis, 'harjutus, treening') ehk asketism on usuliste ja vaimsete eesmärkide, mõnikord ka üleloomulike võimete saavutamisega seotud eluviis. Askeesi eesmärkide taotlemisest tulenevad selle vahendid, mis võivad väliselt avalduda ka enesepiiramise ja -eitamisena (Zhuangzi "enese matmine"). Muutudes eesmärgiks omaette, on see oma äärmuslikes vormides seotud raskete vannete (tõotuste) andmise ja enesepiinamisega.

Seda laadi praktikad on täheldatavad kõikides traditsioonilistes kultuurides. Algses tähenduses oli askees seotud mistahes distsiplineeritud praktika vormiga. Hiljem sai see kristluses maistest sihtidest loobumise ja kõrgemate intellektuaalsete ja vaimsete eesmärkide saavutamise tähenduse.

Askees on eriti levinud müstikasse kalduvates usundites või usundivooludes. Askees jaguneb positiivseks ja negatiivseks askeesiks.

Positiivne askees on askeesi vorm, kus surutakse maha kehalisi tunge ja võideldakse ebapuhaste mõtetega, püüeldes niimoodi Jumalaga ühinemise või suhtlemise, vabanemise, nirvaana vms poole. Positiivne askees on eriti levinud müstikute seas, eriti varakristluses, katoliiklaste ja õigeusklike seas paljuski ka tänini (näiteks Opus Dei, jesuiidid). Järgitakse eelkõige füüsilisi harjutusi, näiteks paast, jõhvsärgi kandmine, flagellatsioon (enesepiitsutus), klausuur (kongi sulgemine), sambapühaklus jne).

Negatiivset askeesi tuntakse ja harrastatakse vähem, see on eelkõige levinud ida piirkondade usundites. Seal ei proovita mitte maisest ja ebapuhtast vabaneda, vaid antakse sihiteadlikult voli ka naudinguliialdustele, mis nõuab aga kõrget teadvuseseisundit (näiteks budistlik tantrism).

Klassikalises joogas askeesiks tõlgitavat sõna tapas't on enamasti mõistetud kui ülimat mõõdukust. Sõna teine tähendus on linnu haudumissoojus. Kõrgeimaks askeesiks on nimetatud hingamispeetust (pranayama). Tantrajaana pärimuslike koolide aluseks oleva tummo (sanskriti keeles caṇḍālī) ehk sisemise soojuse üheks olulisimaks genereerimisvahendiks on ülim kaastunne ja hingepidamine. See sisemine soojus on ka tõelise kristliku askeesi olemus. Tuntud on ka Buddha ütlus äärmusi vältivast kuldsest keskteest.

Tsitaate

• Askees pole üldsegi mitte "elu koopas ja pidev paast", vaid oskus oma instinkte valitseda (reguleerida). Patriarh Kirill

Allikas

• Tarmo Kulmar. "Üldine usundilugu I", õppesõnastik. Tartu 2000

Kirjandus

• Õigeusu askeetika teos "Headusearmastus". Добротолюбие в 5 томах, Портал «Православие»
• Tänapäeva askeet, kes ei ole loobunud millestki. Intervjuu Hasso Krulliga