Ava peamenüü

Valitsuse nimetamise käskkirjad:

Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 111.

RT 1939, 90, 693.

Antud eriõigusel.

12. oktoobril 1939.

Nimetan ametisse Vabariigi Valitsuse järgmises koosseisus:

Peaminister Jüri Uluots,

Haridusminister Paul Kogermann,

Kohtuminister Albert Assor,

Majandusminister Leo Sepp,

Põllutööminister Artur Tupits,

Siseminister August Jürima,

Sotsiaalminister Oskar Kask,

Sõjaminister Nikolai Reek,

Teedeminister Nikolai Viitak,

Välisminister Ants Piip,

Minister Ants Oidermaa.

K. Päts Vabariigi President.

Riigisekretäri teadaanne.

RT 1939, 90, 700.

Vabariigi Presidendi eriõigusel antud käskkirjaga nr. 111 – 12 oktoobrist 1939 ametisse nimetatud Vabariigi Valitsuse liikmed andsid Vabariigi Presidendile pühaliku tõotuse 12. oktoobril 1939 kell 1255, välja arvatud Haridusminister Paul Kogermann, kes andis pühaliku tõotuse 12. oktoobril 1939 kell 1330.

Riigisekretär K. Terras.

Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 95.

RT 1939, 92, 716.

13. oktoobril 1939.

Panen minister Ants Oidermaale samad eriülesanded, mis pandud talle senise Vabariigi Valitsuse liikmena minu käskkirjadega 24. jaanuarist 1939 nr. 10 ja 20. veebruarist 1939 nr 13.

K. Päts Vabariigi President.

J. Uluots

Peaminister.

Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 106.

RT 1939, 98, 758.

28. oktoobril 1939.

Nimetan Siseminister August Jürima Peaministri asetäitjaks.

K. Päts Vabariigi President.

J. Uluots Peaminister.

Vabariigi Presidendi otsus nr. 120.

RT 1940, 39, 362.

6. mail 1940.

Panen Informatsiooni Keskuse juhtimise minister A. Oidermaa peale.

K. Päts Vabariigi President.

J. Uluots Peaminister.

Viimased muudatused on artikli kvaliteeti halvendanud, ebaõnnestunud sõnastuse (eriti kerglaselt mõjub lause "Järgi jäänud valitsus lendas Rootsi, Stockholmi") ja faktivigadega. Autor ärgu võtku isiklikult. Lähemal ajal võtan parandamise ette (või kui keegi teine varem jõuab, ka tema).


Kas tsitaadid võiks panna vikitsitaatidesse? või võiksid need olla paralleelselt mõlemas? avjoska 22. august 2008, kell 09:34 (UTC)

Minu meelest võivad olla mõlemas. Andres 22. august 2008, kell 09:38 (UTC)

"Jüri Uluotsa ning tema abikaasa Anette ja poja Jüri-Eriku säilmed maetakse kodumulda homme, 31. augustil Läänemaal Kirbla kalmistul." PM online --kanakukk 30. august 2008, kell 09:28 (UTC)


Juriidiliselt oli Päts Vabariigi President edasi, kuni oma surmani (Uluots oli Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis, mitte Vabariigi Presidendi Asetäitja). Ja ma ei ole kindel, kas Uluotsa järglane Peaministrina ei peaks olema August Jürima – tõenäoliselt siiski mitte, sest ta ei asunud ametlikult Peaministri ülesandeid täitma. --Improvisaator 13. oktoober 2008, kell 09:29 (UTC)

On selge, et EV Presidendi tegevus tema ülesannete täitmisel sai 1940. aastal 1937. a. PS mõttes takistatud, kuid mis alusel väidetakse, et 21. juunil 1940 langesid talle Vabariigi Presidendi ülesanded? Mis alusel tuleb just 21.06 pidada kuupäevaks, millest alates oli presidendi tegevus tema ülesannete täitmisel takistatud ning kas Uluotsa tegevus peaministrina oli vähem takistatud? Kas 20.06 ei olnud veel presidendi tegevus takistatud? Kas J. Varese ametisse nimetamine Pätsi poolt oli seaduslik ja kas J. Varese valitsus oli Eesti Vabariigi valitsus? Kui jah, siis ei saa olla O. Tiefi valitsus ega ka eksiilvalitsused õiguspärased Vabariigi Valitsused. --Kriku 12. juuni 2011, kell 19:45 (EEST)

TsitaadidRedigeeri

Tõstsin tsitaadid tsitaadimalli, aga see ei luba miskipärast tekstis mitut lõiku. Kes oskab, parandagu. --Oop (arutelu) 13. september 2012, kell 19:46 (EEST)

{{Tsitaat2}} annab korrektse tulemuse. Mulle meeldib selle välimus ka rohkem.--Morel (arutelu) 13. september 2012, kell 20:35 (EEST)
Mulle kyll ei meeldi. Kommentaar/allikaviide, mis võiks olla teksti all ja yhtlasi eraldada seda järgmisest tsitaadist visuaalselt, tilpneb kirbukirjas kuskil paremas servas. Kujundus või asi. --Oop (arutelu) 13. september 2012, kell 23:21 (EEST)
Maitse asi jah. Aga pane siis {{Tsitaat3}}, see jätab ka paragrahvid alles.--Morel (arutelu) 14. september 2012, kell 01:07 (EEST)
Kas ma olen tõesti ainuke, kes paneb tähele, et need tsitaadid pole artikli lõpus kuigi kohased? Nad paistavad olevat siin pigem kohatäide seniks kuni tegelikku sisu rohkem juurde tuleb. (Tsitaadid sobivad näiteks Vikitsitaatidesse.) Üks või teine vormistus pole ju lahendus. 88.196.241.249 14. september 2012, kell 09:46 (EEST)
Noh, ma eelistaksin ka, et mahukad kontekstitud tsitaadid oleksid Vikitsitaatides ja pikad tekstid ning tõlked Vikitekstides. Aga nagu siit arutelustki näha, on need Andresele armsad ja mina ei jaksa nende ärakolimise pärast sõdida, hunt nendega. --Oop (arutelu) 14. september 2012, kell 11:05 (EEST)
Kui on mõned lühikesed tsitaadid, siis minu meelest ei anna mingit efekti, kui need üle viia Vikitsitaatidesse. Veel enam, ma ei näe üldse vajadust Vikitsitaatide järele. Kui aga on tegu tervikliku tekstiga nagu see raadiokõne siin, siis mul pole midagi selle vastu, kui ta üle viia Vikitekstidesse, kuigi ta siin ka praegu mind ei häiri. Teatud tüüpi tekstid on minu meelest otstarbekas Vikipeedias ära tuua, see raadiokõne nende hulka ei kuulu. Andres (arutelu) 14. september 2012, kell 11:19 (EEST)
Viia või mitte viia, Vikitsitaadidesse või ükskõik kuhu, selles polegi niivõrd küsimus. Lihtsalt siia ei taha need tsitaadid hästi sobida. 88.196.241.249 14. september 2012, kell 11:39 (EEST)
Minu meelest sobivad küll, ainult raadiokõne on vist liiga pikk. Teine asi on, et artikkel ise võiks olla hulga pikem ja tsitaadid saaks võib-olla ka teksti sisse paigutada. Andres (arutelu) 14. september 2012, kell 11:50 (EEST)

Siin ja mitmetes teistes isikuartiklites (nt Hjalmar Mäe, Vaino Väljas, Arnold Rüütel, Enn Kasak) on eraldi alaosa, mis sisaldab ainult tsitaate. Ma arvan, et ei taolise alaosa ega seal toodud üksikute tsitaatide olemasolu pole sageli põhjendatud.--Minnekon (arutelu) 26. september 2018, kell 22:07 (EEST)

  • Esiteks, kuna reeglina on potentsiaalselt tsiteeritava materjali maht liiga suur, siis tuleb sellest mingi kriteeriumi alusel valik teha. Vikipeedia põhimõtetest lähtuvalt on loogiline peamine kriteerium see, et lisaks originaalallikas sisaldumisele on seda tsitaati esile toonud mingi teine Vikipeedia-kõlbulik allikas (erialakirjandus, suurem meediaväljaanne vms), mis tõestab selle tähelepanuväärsust. Hetkel jääb aga mulje, et sageli on tsitaadid välja valinud vikipedistid ise oma äranägemise järgi, mis pole kooskõlas Vikipeedia põhimõtetega ja võib kergesti olla mitteneutraalne (tuhandete lausete seast võib teha valiku, mis näitab isikut mistahes valguses - targa, lolli, hea või halvana).
  • Teiseks, tsitaadid tuleks võimalusel asetada konteksti (nagu ka Andres soovitas). Kui tsitaat oli isikul esitatud mingi sündmuse kontekstis, siis on loogiline ka vikiartiklis see ära tuua vastava sündmuse mainimise juures tema elulookäigus. Kui tsitaat on maailmavaate kohta, siis isiku maailmavaate peatükis jne. Selle juures tasub kaaluda, kas üldse on vaja pikka tsitaati esitada, kui mõtet saab ka lühemalt edasi anda. Kui tõesti tsitaat ei sobi kuhugi mujale, kui eraldi tsitaatide alaossa, siis vähemalt sinnagi selgitus lisada. Praegused 2 esimest Uluotsa tsitaati on näide kõige halvemast lahendusest: pole öeldud, mille kohta need käivad või miks üldse peaks Vikipeedias olema.

Kuidas ta pääses?Redigeeri

Kas on allikaid selle kohta, kuidas küll tal arreteerimisest pääseda õnnestus? Seda enam, et ta oli ju peaminister.Miacek (arutelu) 12. juuni 2018, kell 20:51 (EEST)

Naase leheküljele "Jüri Uluots".