Arutelu:Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"
Kas tuleks mainida ka nimekuju Narwa? Pealkirjas on muide viga: pataljon peaks olema õige. -- 88.196.97.16 30. mai 2007, kell 18:50 (UTC)
Ilmselt vist peaks tegema suunamise ka Pataljon Narwa.Akra 30. mai 2007, kell 18:57 (UTC)
Välja tõstetud artiklist 20. Eesti SS-diviis, kui sinna mittevajalik
Pataljon "Narwa" loomine muuda
28. augustil 1942. aastal alustati Eesti SS-leegioni (Estnische SS-Legion) nime all Eesti vabatahtlikest kolme pataljoni formeerimist. Üksus pidi kuuluma Heinrich Himmleri le aluvasse Waffen-SSi, ning üksuse lõplik formeerimine ja väljaõpe pidi toimuma Poolas Debrecia lähistel Heidelaagris. Vabatahtliku Eesti Leegioni suuruseks oli plaanitud üks rügement (kolm pataljoni, igas neli jalaväekompaniid, miinipildujate kompanii ja tankitõrjekompanii.
Esimestena jõudsid väljaõppelaagrisse 113 idapataljoni meest leitnant Paul Maitla juhtimisel 13. oktoobril 1942. aastal. Enamus eestlastest ohvitsere saadeti täienduskoolitusele SS-sõjakooli Bad Tölzis. Moodustati 1. Eesti Vabatahlike rügemendi (1. Estnischen SS-Freiwilligen Regiment) staap ja formeeriti 1. pataljon. Oktoobris saabus rügemendiülema kohale Obersturmbannführer Franz Augsberger, natuke aega hiljem pataljoniülema kohale Hauptsturmführer Georg Eberhardt.
Akra 6. juuni 2007, kell 09:27 (UTC)
Novembris saabusid kohale väljaõpetajad ja spetsialistid SS-rügemendist "Deutschland". 10. detsembril 1942. aastal määrati 1. pataljoni suuruseks 3 laskurkompaniid ja raskerelvade kompanii. 1942. aasta lõpuks kuulus Eesti Leegioni koosseisu 5 laskurkompaniid ja 1 raskerelvade kompanii.
Rügemendiülema käskirjaga kohustati 1. pataljoni olema lahinguvalmis 1943. aasta veebruariks. 13. veebruaril 1943. aastal toimus 1. pataljonis sõdurivande andmine. 23. märtsil 1943. aastal arvati 1. pataljon leegioni koosseisust välja ja moodustati sellest Eesti Vabatahtlike Motoriseeritud SS-grenaderipataljon "Narva" (Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillion "Narva") ja suunati Lõunarindele. Pataljoni koosseisus oli sellel hetkel 973 meest, nendest 776 eestlast ja 197 sakslast.
Veebruari lõpus 1943 läks Soome Vabatahtlike SS-Pataljon (Finnisches Freiwilligen-Bataillon der SS), mis teenis 5. Soomusgrenaderide SS-diviisi "Wiking" (SS-Panzergrenader diviis "Wiking") koosseisus, Ukrainast kodumaale tagasi ning Eesti Leegionist eraldatud 1. pataljon suunati 4. aprillil 1943 Ukrainasse soomlasi asendama. Pataljon "Narva" määrati 5. SS-tankidiviisi "Wiking" Hollandi rügemendi "Westland" 3. pataljoniks.
"Narwa" pataljon lahingutes - Eesti brigaadi moodustumine muuda
"Narwa" pataljon jõudis rindele aprilli alguses ning varustati lahkunud soomlaste relvade ja sõidukitega. Üksusele ei antud palju aega end sisse seada ning nad saadeti varsti lahingusse. Järgmistel kuudel oli pataljon "Narwa" pidevates lahingutes partisanidega. Juuli keskel viidi pataljon rindele Andrijivka lähedal Harkivist lõunas. 17.–19. juulist alates oli pataljon alalise rünnaku all. Vaatamata sellele, et tõsiselt vähemuses, tekitas 800-meheline pataljon Punaarmeele üle 7000-mehelise kaotuse elavjõus ning purustas ligi 100 tanki. Ka pataljoni kaotused olid suured – ainult 157 meest pääses haavatasaamisest. Nende lahingute eest autasustati paljusid (umbes 40) "Narwa" pataljoni võitlejaid Raudristiga. Järgmisel kuuel kuul oli "Narwa" pataljon lahingutes koos diviisiga "Wiking". Jaanuaris 1944 jäi väeüksus Tšerkassovi kotti, võttis osa meeleheitlikust võitlusest piiramisrõngas ning peale sealt väljamurdmist veebruaris 1944 saadeti täiendavale formeerimisele ja väljaõppele Debreciasse Heidelaagrisse. Märtsis 1944 saadeti pataljon eestisse ja nende baasil moodustati 20. Diviisi 20. Üksik jalaväepataljon (20. Füsileepataljon)
osa artiklit kirjutatud oleviku, osa mineviku vormis... Ka on number 172 kotist välja murdnud meeste arvus vale, Orshast asus Eesti poole teele jah 172 meest, kuid kotist endast murdis välja natuke üle saja mehe, ülejäänud olid peale haavatasaamist väeossa naasvad, puhkuselt tulijad jne... Number oli Saksa sõjaväe propagandatrikk, et näidata oma kaotusi väiksemana ja kotist väljatulnud meestehulka suuremana. Info pärineb paar aastat tagasi Tartus toimunud Tsherkassi lahingu ettekandelt, kas sellest ka eest keeles kirjutatud on, ei tea.--Wabariigi parm. 21. juuni 2007, kell 13:01 (UTC)
Neutraalsusest muuda
Siin on avaldatud arvamust, nagu nõukogude ajal ilmunud kirjandus ei sobiks viitamiseks, kuna see olevat ebaneutraalne. Eestit ja eestlasi puudutavate teemade puhul on ju see hoopis vastupidi - just Eesti Vabariigi ajal ilmunud ja välis-Eesti teosed-artiklid on sellel teemal arusaadeavatel põhjustel alati ebaneutraalsed - kes see enda kohta ikka halba tahab kirjutada. Kas leidub mõni idioot, kes arvab, et näiteks Herbert Lindmäe "Suvesõda" või Mart Laari raamatud kujutavad sündmusi neutraalselt positsioonilt? Need on alati kirjutatud põhimõttel: kõik eestlaste kohta positiivne sisse, kõik negatiivne välja. Ja OK, hästi natuke on midagi negatiivset ka sisse pandud, mis on nagunii üldteada, et kogu jutt ei mõjuks täiesti ebausutavana. Seetõttu on need raamatud nii kallutatud, et kukuvad ümber. --82.131.107.187 31. märts 2009, kell 16:19 (UTC)
Üksusest ajalehes "Võitleja" muuda
- Võitleja (Toronto : 1952- ) nr.5 | september 1980 | lk 8 --kanakukk 26. oktoober 2009, kell 02:07 (UTC).
Pealkiri muuda
Ei näe pealkirjas vajadust jutumärkide järele. Kuidas seda üksust siis eestikeelses kirjanduses tegelikult nimetatakse? Pikne 10. oktoober 2013, kell 10:09 (EEST)
Tavalisel ja Waffen-SSil oli põhimõtteline vahe, tuleks ka pealkirjas märkida. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 46.131.219.234 (arutelu • kaastöö) 10.10.2013.
Eesti SS pataljon muuda
kas märksõna Eesti SS pataljon võib siia suunata, meil on nt artikkel Eesti SS pataljon (laul); see laul on seotud Narva pataljoniga--Bioneer1 (arutelu) 10. jaanuar 2015, kell 10:39 (EET)
- Ju siis võib. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2015, kell 10:43 (EET)
kas tõesti allohvitseride kool Bad Tölzis? muuda
Olen suhteliselt teadlik Bad Tölzi asjadest ja ei meenu kuidagiviisi, et seal oleks allohvitsere kunagi koolitatud. Võin muidugi eksida, kuid kahtlen selles. Junkrukoolides õpetati minuteada ikka vaid SS ohvitsere välja ja mitte allohvitsere. SS allohvitseride väljaõpe saadi reeglina asutusist mis kandsid SS-Unterführerschule nime. Keskminehermann (arutelu) 12. aprill 2017, kell 16:13 (EEST)
- Lingitud on artikkel en:SS-Junkerschule Bad Tölz, ja tolle artikli järgi õpetatigi seal välja ohvitsere. Ma arvan, et siin tuleks "all-" ära jätta. Andres (arutelu) 12. aprill 2017, kell 17:42 (EEST)
Artikli pealkiri muuda
Minu hinnangul ei ole artikli pealkiri Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"" keeleliselt päris korrektne. Õigem oleks Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderipataljon "Narva". Soomusgrenaderide pataljon - kas grenaderidel oli isiklik pataljon või on ikkagi tegemist sõjandusliku terminiga? Kokku-lahku kirjutamise reeglitest tunneme põhivariante "pildiraamat" ja "venna raamat". Siin oleks aga nagu "piltide raamat". --Hummel15 (arutelu) 24. oktoober 2021, kell 13:53 (EEST)
- Sellist vahetegemist minu meelest pole. On ka näiteks "õpetajate tuba", mis ei tähenda, et tuba on õpetajate oma vmt. Pikne 27. oktoober 2021, kell 20:25 (EEST)