Artur-Tõeleid Kliimann

eesti õigusteadlane

Artur-Tõeleid Kliimann (15. jaanuar 1899 Meerapalu, Meeksi vald – juuli 1941 Tartu) oli eesti õigusteadlane.

Artur-Tõeleid Kliimann, 1929

EluluguRedigeeri

Artur-Tõeleid Kliimann õppis Pedassaare vallakoolis, Räpina kihelkonnakoolis ja Räpina Kõrgemas Algkoolis. Ta lõpetas aastal 1919 eksternina Tartu Õpetajate Seminari. Võttis osa Vabadussõjast, lõpetas Eesti Sõjakooli. 1923. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. 1927. aastast oli õigusteaduskonna õppejõud. 1932. aastal kaitses Tartu Ülikoolis õigusteaduse doktori kraadi väitekirjaga "Administratiivakti teooria".[1] Aastatel 19331941 oli ta haldusõiguse ja haldusprotsessi professor.

Artur-Tõeleid Kliimann hukkumise asjaolud pole tänase päevani selged. Nõukogude võimu ajal levis versioon, et ta hukkus Saksa okupatsiooni ajal Tartu koonduslaagris 1941. aastal[2]. Samal ajal tollased kolleegid ülikooli õigusteaduskonnast: Paul Vihalem, Leo Leesment, Edgar Talvik, Johannes Mäll (oli ise mõne aja Tartu koonduslaagris) ei lugenud viimast versiooni õigeks. Kliimanni kolleegide arvates hukkus Kliimann juba enne Saksa okupatsiooni algust, kui nõukogude võim oli Tartus lõppenud ja Saksa okupatsioon polnud veel alanud, omakohtu tulemusena ja surma saabumise kohaks arvati olevat Tartu Ülikooli peahoone kelder.

BibliograafiaRedigeeri

Kliimanni teoseidRedigeeri

  • Administratiivakti teooria. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv 1932
  • Haldusprotsess. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv 1937
  • Õiguskord. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv 1939

Allikaid Kliimanni kohtaRedigeeri

  • Peeter Järvelaid. "Artur-Tõeleid Kliimann (1899–1941)." Akadeemia, 1999, nr 2, lk 256–275

ViitedRedigeeri

  1. Uus õigusteaduse doktor. Postimees, 29. september 1932
  2. Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 169.

VälislingidRedigeeri