Ava peamenüü

Arnold Vaiksaar (kuni 1937 Arnold Holberg; 29. aprill 1927 Järvakandi vald Harjumaa30. november 2009 Tartu) oli eesti poksija ja poksitreener ning sporditegelane ja -pedagoog.

Ta lõpetas 1947. aastal Rapla Keskkooli ja 1951. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna.

Ta oli poksis aastatel 1948–1949 SÜ Kalevi meister keskkaalus (kuni 73 kg) ning sai 1950. aastal Eesti NSV meistrivõistlustel raskekaalus (üle 80 kg) 2. koha.

Ta oli aastatel 1951–1953 Eesti NSV Poksiföderatsiooni riiklik treener.

Ta oli alates 1965. aastast Tartu Riikliku Ülikooli õppejõud, sealhulgas alates 1969. aastast dotsent ning 2007. aastast emeriitdotsent, ühtlasi aastatel 1965–1973 ka kehakultuuriteaduskonna dekaan.

Ta oli Eesti Spordimuuseumi asutajaid (1962), Eesti Olümpiaakadeemia asutajaliige (1989), Eesti Spordiajaloo Seltsi asutajaid ja esimene esimees (1989–1999) ning Eesti mõttetalguliikumise üks algatajaid.

TunnustusedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema abikaasa oli korvpallur ja spordipedagoog Hilda Vaiksaar. Tema poeg on sõudja ja sporditegelane Jaan Vaiksaar ning pojatütar on sõudja Sille Vaiksaar.

Arnold Vaiksaar on maetud Tori kalmistule.[1]

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.