Mõttetalgud

Mõttetalgud on Eestis kasutusel kahes tähenduses.

Rahvakeeles on tegu üldnimetusega mitmesuguste ühise mõttetöö teadlike vormide (mõttetalgute meetod, rotaator, ajurünnak, mõttesõel, avatud ruumi meetod, ODI mäng, Delfi meetod) ning spontaanselt kujunenud arutluste kohta. Sõna on kasutusel alates 1980. aastate lõpust. Populaarseks sai mõttetalgute nimetus 2009. aastal seoses Minu Eesti korraldatud üldrahvaliku projektiga, milles oli kasutusel avatud ruumi meetod.

Samuti kasutatakse sõna "mõttetalgud" mõttetalgute meetodile viitamiseks, mille puhul on tegemist ühise mõttetöö (mõttetegevuse) korraldamise võttega, mis põhineb Georgi Petrovitš Štšedrovitski organisatsioonilis-tegevuslikul mängul.^[1]

Selles artiklis on täpsemalt juttu mõttetalgute meetodist ning Minu Eesti projektist välja kasvanud Talgujatest.

Mõttetalgute meetod

Olemus ja areng

Nagu ülal mainitud, on tegemist ühise mõttetöö korraldamise võttega, mis põhineb Georgi Petrovitš Štšedrovitski organisatsioonilis-tegevuslikul mängul.^[1] Mõttetalguid võib käsitleda tõlkena venekeelsest mõistest мыследеятельность^[1], mis eesti keeles seostub kõige paremini mõistega "mõttetegvus". Seda saab defineerida kui intellektuaalsete ja kommunikatiivsete protsesside kompleksi. Esialgu nimetati Štšedrovitski loodud töövõtet nimega MÄNG^[2].

Eestis on mõttetalgute korraldamise ja meetodi arendamisega tegelenud ligi 50 inimest, kelle kohta kasutatakse ühisnimetust "talgugrupp"^[3]. Kusjuures 2009. aasta maikuus võtsid aktiivsed talgugrupi liikmed endile nimetuse "Talgujad".^[4] Mõistet aga kasutas esimest korda avalikult kirjas juba 1987. aastal Valdo Ruttas^[5]^[6], keda saab pidada üheks meetodi arendamise eestvedajaks.

Meetodi korraldamisel Eestis on Štšedrovitski ODI mängude eeskuju kohandatud vähemalt kahes aspektis: eestlaste suhtluskultuurile ja tavadele omaseks ning administreerimise pehmendamise ja sünergiaolude soodustamise suunas.

Inglise keeles on mõttetalgute meetodi puhul kasutatud mõistet Organisation Development Bee (ODB ).

Meetod

Mõttetalguid võib lihtsustatult vaadelda üldistungite ja rühmatööde vaheldumise reana. Rühmatöö pikkus on harilikult 3 tundi ning rühma suurus 3–9 inimest. Iga rühm vormistab oma arutelu tulemuse kohta kokkuvõtva plakati ja kasutab seda oma ettekande illustreerimiseks üldistungil.

Osalejateks on talguteemaga hästi kursis olevad ja tulemuseni jõudmisest huvitatud inimesed. Tööd juhivad talgutehnikud, kes on talgukorralduses kogenud isikud. Talgutehnikuks saamise eelduseks on vilumus isiku- ja grupipsühholoogias ning mõttetegevuse loogika vallas. Ettevõtmise minimaalne soovitatav kestus on kolm päeva, kusjuures kõige pikemad Eestis on kestnud 11 päeva, kui 1987. aastal toimusid füüsikaõpetajate mõttetalgud "Helmes".^[7] Üritus peaks toimuma kohas, kus on võimalik segamatult plaanitud arutelude ja spontaansete vestlustega tegeleda.

Väidetavalt saavutatakse talgute viimasteks päevadeks arutluste ja vaidluste kaudu talgutehnikute abil parim lahendus, mis on konkreetses olukorras võimalik. Tulemusega kaasneb talguseltskonna ühtsustunne, kõrgendatud mõtteerksus - ühine ja igaühe isiklik elamus.

Mõttetalgute pingelise, mõttetiheda, nüansirikka ja emotsionaalse olustiku arusaadav seletamine kõrvalseisjatele on raske ülesanne. Eesti mõttetalgutest on koostatud skemaatilisi kirjeldusi.^[8] Samas Venemaal viljelevate ja küllalt sarnaste ODI-mängude kohta on kirjutanud romaani "Mäng" autor^[9] Aleksander Levintov:

"Mängu läbinud isikud vaikivad kodus mitu päeva, saades aru, et seletada kogetut on võimatu, aga taluda kuulajate kaastundlikke pilkusid, milles peegeldub hinnang et oled hulluks läinud ja katus sõidab - kellele see meeldib?" ^[10]

1990. aastatel oli mõttetalgute meetodi kasutamine üsna sage, kuid 2000. aastatel selle populaarsus vähenes.

Minu Eesti ja mõttetalgud

Minu Eesti üritusel, mis toimus 1. mail 2009. aastal, kogus Valdo Ruttas, kes oli Tartu Descartesi Lütseumi mõttekojas, enda kõrvale teised mõttetalgute kogemusega inimesed, et samal teemal arutada. Tema kui mõttetalgute eestvedaja seltskonnaga liitusid talgrugrupi liikmetest^[3] Jaan Pruulmann, Agu Vissel, Mati Tamm, Koit Timpmann, Jüri Plink,Priit Ruttas jt. Kokku oli grupis 11 inimest. Priit Ruttas jäädvustas üritusel toimunu videolindile.

Teemapüstitused üritusel

Valdo Ruttas kõneles teemal "Kuidas arendada õppivas Eestis tegusaid mõttetalguid?"^[11];
Koit Timpmann esines teemaga "Kuidas teha nii, et kőik perekonnad väärtustaksid oma laste haridust?"^[12];
Agu Visseli teemaks oli "Kuidas vähendada lihtsameelsust ja mõtlemisvigu?"^[13].

Jüri Ginter osales kojavanemana Tartu Gildi 3 mõttekojas, mille teema oli "Ühine tegutsemine korteriühistu kaudu".

Edasine tegevus

Ülar Loolaid tegetsuses Palamuse mõttekojas talgujuhina. Ruuta Ruttas oli Tallinna VIP-Lala mõttekoja kõigi teemade eestvedaja. Valdo Ruttas^[14], Jüri Ginter^[15] ja Ene-Silvia Sarv^[16] hakkasid asjatundjatena Minu Eesti ideepanga kommenteerijateks. Mai keskel loodi mõttetalgute teemal suhtlemiseks ja tutvustamiseks internetikeskkond. Ruuta Ruttase ettepanekul võeti internetidomeeni nimeks "Talgujad"^[4]. Esialgsed tekstid koostasid Jüri Ginter, Valdo Ruttas ja Agu Vissel.

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 мыследеятельность.
↑ Valdo Ruttas. Mäng kui mõtlemisvorm. – „Edasi“ 1978, 28. – 30. jaanuar
↑ ^3,0 ^3,1 Talgugrupp
↑ ^4,0 ^4,1 Talgujate koduleht
↑ Ruttas V. Füüsikud oma mõttetalgutel // Nõukogude Õpetaja. – 1987. – 18.juuli.
↑ Ruttas V. Mõttetalgud põllumeeste töövormiks // Teaduse saavutusi ja eesrindlikke kogemusi põllumajanduses. – Tallinn, 1987. – Nr.16. . Lk.22 -24.
↑ "Brošüür "Füüsikaõpetus"".
↑ Talgu arusaam 1998
↑ Левинтов Александр. "Игра (роман)". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. juuni 2019. Vaadatud 22. juunil 2019.
↑ Левинтов Александр. "Краткий курс элементарной философии. 3.5.Методология". Методология в России. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. juuni 2019. Vaadatud 22. juunil 2019.
↑ "Kuidas arendada õppivas Eestis tegusaid mõttetalguid?", Minu Eesti ideepank
↑ "Kuidas teha nii, et kőik perekonnad väärtustaksid oma laste haridust?" Minu Eesti ideepank
↑ "Kuidas vähendada lihtsameelsust ja mõtlemisvigu?" Minu Eesti ideepank
↑ Valdo Ruttas^{[alaline kõdulink]}, Minu Eesti asjatundja
↑ Jüri Ginter, Minu Eesti asjatundja
↑ Ene-Silvia Sarv^{[alaline kõdulink]}, Minu Eesti asjatundja

Välislingid

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 мыследеятельность.

[2] Valdo Ruttas. Mäng kui mõtlemisvorm. – „Edasi“ 1978, 28. – 30. jaanuar

[talgugrupp-3] 3,0 ^3,1 Talgugrupp

[talgujad-4] 4,0 ^4,1 Talgujate koduleht

[5] Ruttas V. Füüsikud oma mõttetalgutel // Nõukogude Õpetaja. – 1987. – 18.juuli.

[6] Ruttas V. Mõttetalgud põllumeeste töövormiks // Teaduse saavutusi ja eesrindlikke kogemusi põllumajanduses. – Tallinn, 1987. – Nr.16. . Lk.22 -24.

[7] "Brošüür "Füüsikaõpetus"".

[8] Talgu arusaam 1998

[9] Левинтов Александр. "Игра (роман)". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. juuni 2019. Vaadatud 22. juunil 2019.

[10] Левинтов Александр. "Краткий курс элементарной философии. 3.5.Методология". Методология в России. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. juuni 2019. Vaadatud 22. juunil 2019.

[11] "Kuidas arendada õppivas Eestis tegusaid mõttetalguid?", Minu Eesti ideepank

[12] "Kuidas teha nii, et kőik perekonnad väärtustaksid oma laste haridust?" Minu Eesti ideepank

[13] "Kuidas vähendada lihtsameelsust ja mõtlemisvigu?" Minu Eesti ideepank

[14] Valdo Ruttas^{[alaline kõdulink]}, Minu Eesti asjatundja

[15] Jüri Ginter, Minu Eesti asjatundja

[16] Ene-Silvia Sarv^{[alaline kõdulink]}, Minu Eesti asjatundja

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]