See artikkel räägib Štšedrovitski koolkonna mõistest; mõtlemise kohta üldse vaata artiklit Mõtlemine

Mõttetegevus on Georgi Štšedrovitski järgi intellektuaalsete ja kommunikatiivsete protsesside kompleks. See mõiste on võetud kasutusele metodoloogias sotsiaalse sfääri nähtuste tunnetusprotsessi kirjeldamiseks.

Mõttetegevuse baaselemendiks on kahe osaleja – mõtte genereerija (ütleja) ja mõtte vastuvõtja (arusaaja) vaheline ühesuunaline protsess. Reaalses suhtluses, näiteks dialoogis, toimub pidev osalusrollide vaheldumine. Rollide vaheldumine toimub sageli ka monoloogis, lektor (või isegi diktaator) peab ajuti asuma arusaaja positsiooni, et mõista, millist toimet tema äsjane sõnum vastuvõtjale avaldas, et formuleerida adekvaatne järgmine sõnum. Grupis korraldatav mõttetegevus areneb dünaamilises ja keerulises osalusrollide vaheldumises.

Mõttetegevuse baasskeem muuda

Mõttetegevuse metodoloogilisel käsitlemisel kasutatakse mõttetegevuse baasskeemi. See kajastab eespoolkirjeldatud mõttetegevuse baaselementi.

Mõttetegevuse baasskeem koosneb kolmest suhteliselt iseseisvast kihist:

  1. Sotsiaalselt organiseeritud ja kultuuris kinnistunud kollektiivse mõttetegevuse kiht (MT)[1]
  2. Paradigmade ja arvamuste paljususes funktsioneeriv tekstilise mõttekommunikatsiooni kiht (M-K)
  3. Mitteverbaalsetes skeemides, tabelites, valemites jne väljendatav puhta mõtlemise kiht. (M)

Mõttekommunikatsiooni kiht M-K on keskne, see on mõttetegevuses alati olemas, kommunikatsioon mõtleja (ütleja) ja arusaaja vahel toimub ainult selles kihis. Mõtleja (ütleja) saab kasutada mõtte genereerimisel sõnaliste tekstide kõrval ka mõlemaid või ühte kõrvalkihti – nii mõttetegevuse kihist MT pärinevat sotsiaal-kultuurilist elutarkust kui ka puhta mõtlemise kihis M salvestatud tarkust. Samamoodi saab ka arusaaja kasutada vastuvõetava informatsiooni mõistmiseks tuge kas ühest või mõlemast kõrvalkihist.

Mõttekommunikatsiooni kihis M-K ei kehti eristus tõene versus väär, see kiht elab paljude loogikate kokkusaamises, vastuoludes, konfliktides ja problematiseerimises.

Näidatud on kolm põhimõttelist kihti ja rõhutatud kommunikatsiooni toimumist ainult M-K kihis, seest valged mehikesed märgivad refleksioone. Skeemil on näidatud, kuidas baassituatsioonis (mõtleja (ütleja) → arusaaja) on nii mõtlejal kui ka arusaajal võimalik mitu varianti.

  • Mõtleja positsioonis 3.3 suudab asetuda ka reflekteerijapositsiooni 1–3/5–3 ja niiviisi kaasata nn elutarkust mõttetegevuse kihist MT ning abstraktset teadmist puhta mõtlemise kihist M.
  • Mõtleja positsioonis 3.1 omab refleksioonisuutlikkust ainult mõttetegevuse kihist MT.
  • Mõtleja positsioonis 3.2 lähtub refleksiivselt puhta mõtlemise kihist M.

Analoogselt on võimalikud ka erinevad arusaajapositsioonid – 4.1, 4.2, 4.3 ja 4.4.

Viited muuda

  1. Selle kihi nimetus vajab eesti keeles täpsustamist, et eristada kihi MT nime skeemi üldnimest

Välislingid muuda

  • мыследеятельность
  • Щедровицкий Георгий Петрович. "МЫСЛЕДЕЯТЕЛЬНОСТЬ И ЧИСТОЕ МЫШЛЕНИЕ". wikireading. Vaadatud 20.08.2019.