Armeenia NSV vapp
Armeenia NSV vapp oli 1922–1936 Taga-Kaukaasia SFNV ja 1936–1991 NSV Liidu haldusüksuse Armeenia NSV vapp.
Esimene Armeenia NSV vapp loodi 1920. aastal Punaarmee poolt vallutatud Armeenia aladele loodud Armeenia NSV-le. See oli ümmargune kilp, millel oli kujutatud Ararati mäe tagant tõusvat päikest. Päikese kohale oli kirjutatud ANSV (Armeenia NSV) armeeniakeelses kirjas. Sõõri alumises osas olid ristatud kuldsed sirp ja vasar. Kilbi ümber oleva ringi alumisele osale oli kirjutatud armeenia keeles Kõigi maade proletaarlased, ühinege!.
2. veebruaril 1922, kui Armeenia NSV, Aserbaidžaani NSV ja Gruusia NSV moodustasid Taga-Kaukaasia SFNV, muudeti ka Armeenia NSV vappi. Sirp ja vasar viidi sõõri ülemisele osale päikese kiirtesse, vapile lisati viinamarjaväädid ja oliivipuu oksad. Kilbi ümber oleva ringi ülemisele osale kirjutati armeenia keeles "Armeenia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik". Selle vapi autorid olid Martiros Sarjan ja Akop Kodžojan.
Viinamarjad vahetult Ararati mäe all meenutasid ühtlasi piiblilegendi sellest, et Noa laev oli pärast ülemaailmset veeuputust jäänud kinni Ararati mäe otsa ja et just Noa olevat maailma esimene viinamarjakasvataja olnud.
29. märtsil 1941 asendati oliivipuu oksad viljapeadega, päike aga punase viisnurkse tähega sirbi ja vasara taustal. Viisnurgast väljusid päikesekiired. Viinamarjaväädid ja viljapead sümboliseerisid põllumajandust.
Legendi järgi protestis Türgi Ararati kujutamise üle Armeenia vapil, sest Ararati mägi on osa Türgi territooriumist. Rahvakomissar Anatoli Lunatšarski olevat selle peale vastanud, et Türgi vapil on jällegi kujutatud Kuu, ehkki Kuu ei kuulu Türgile. [1]
Armeenia NSV vapp oli kasutusel 19. aprillini 1992. Ta asendati Armeenia vapiga.