Aragóni kuningate loend

See on Aragóni valitsejate loend.

Aragoni vapp

Aragón on tänapäeval regioon Kirde-Hispaanias. Aragóni kuningriik hõlmas tänapäeva autonoomse piirkonna Aragóni. Aragóni kuningad Barcelona dünastiast valitsesid ka Kataloonia vürstiriiki, Valencia kuningriiki, Mallorca kuningriiki, Sitsiilia kuningriiki, Sardiinia ja Korsika kuningriiki ja alasid Lõuna-Prantsusmaal, kaasa arvatud Montpellier linn. Seda riiki nimetati Aragóni impeeriumiks, vastandina Aragóni kuningriigile (s.o. Aragóni pärusvaldustele).

Aragóni monarhid

muuda

Vaata ka: Aragóni krahvkond, Aragóni kuningriik, Navarra kuningriik, Barcelona krahvkond ja Valencia kuningriik

Sancho III (Navarra kuningas) surmaga jäi Aragón tema pojale Ramirole, kes saavutas kiiresti sõltumatuse.

Nimi Portree Sünd Abielud Surm
Ramiro I
veebruar 1035 – 8. mai 1063
  1007
Sancho III ja Sancha de Aybari poeg
Ermesinda de Foix
22. august 1036
5 last
8. mai 1063
Graus
Sancho Ramírez
(ka Navarra kuningas aastast 1076)
8. mai 1063 – 4. juuni 1094
  1042
Ramiro I ja Ermesinda de Foix poeg
Isabella de Urgel
1065
1 laps

Felicia de Roucy
1076
3 last
4. juuni 1094
Huesca
Pedro I
(ka Navarra kuningas)
4. juuni 1094 – 28. september 1104
  1068
Sancho Ramireze ja Isabella de Urgeli poeg
Agnes d'Aquitania
1086
2 last

Berta de Aragón
1097
lastetu
28. september 1104
Valle de Aran
Alfonso I Võitleja
(ka Navarra kuningas)
28. september 1104 – 8. september 1134
  1073
Sancho Ramireze ja Felicia de Roucy poeg
Urraca I de Leon
1109
lastetu
8. september 1134
Huesca
Ramiro II Munk
8. september 1134 – 13. november 1137
  1075
Sancho Ramireze ja Felicia de Roucy poeg
Agnes d'Aquitania
1 laps
16. august 1157
Huesca
Petronila
13. november 1137 – 18. juuli 1164
  29. juuli 1136
Huesca
Ramiro II ja Agnes d'Aquitania tütar
Ramon Berenguer IV, Barcelona krahv
11. august 1137
5 last
16. oktoober 1174
Barcelona
Alfonso II Trubaduur
18. juuli 1164 – 25. aprill 1196
  1157
Huesca
Ramon Berenguer IV, Barcelona krahvi ja Petronila poeg
Sancha de Castilla
7 last
25. aprill 1196
Perpignan
Pedro II Katoliiklane
25. aprill 1196 – 13. september 1213
  1178
Huesca
Alfonso II ja Sancha de Castilla poeg
Maria de Montpellier
15. juuni 1204
2 last
12. september 1213
Muret lahing
Jaime I Vallutaja
13. september 1213 – 27. juuli 1276
  2. veebruar 1208
Montpellier
Pedro II ja Maria de Montpellier poeg
Kastiilia Eleanor
1221
1 laps

Ungari Jolánta
1235
10 last

Teresa Gil de Vidaure
2 last
27. juuli 1276
Valencia
Pedro III Suur
27. juuli 1276 – 2. november 1285
  1240
Valencia
Jaime I ja Ungari Violante poeg
Constanza de Sicilia
13. juuni 1262
6 last
2. november 1285
Vilafranca del Penedes
Alfonso III Liberaal
2. november 1285 – 18. juuni 1291
  1265
Valencia
Pedro III ja Constanza poeg
Eleanor
15. august 1290
lastetu
18. juuni 1291
Barcelona
Jaime II Õiglane
18. juuni 1291 – 2. november 1327
  10. august 1267
Valencia
Pedro III ja Constanza poeg
Isabel Kastiiliast
1. detsember 1291
lastetu

Blanca de Anjou-Sicilia
29. oktoober 1295
10 last

Maria de Lusignan
15. juuni 1315
lastetu

Elisenda de Montcada
25. detsember 1322
lastetu
5. november 1327
Barcelona
Alfonso IV Hea
2. november 1327 – 24. jaanuar 1336
  1299
Napoli
Jaime II ja Blanca de Anjou-Sicilia poeg
Teresa de Entenza
1314
7 last

Eleanor Kastiiliast
2 last
27. jaanuar 1336
Barcelona
Pedro IV Pidulik
24. jaanuar 1336 – 5. jaanuar 1387
  5. oktoober 1319
Balaguer
Alfonso IV ja Teresa de Entenza poeg
Maria de Navarra
1338
2 last

Eleanor Portugalist
1347
lastetu

Eleanor Sitsiiliast
4 last
5. jaanuar 1387
Barcelona
Juan I Jahimees
5. jaanuar 1387 – 19. mai 1396
  27. detsember 1350
Perpignan
Pedro IV ja Eleanori poeg
Marta de Armagnac
1 laps

Violante de Bar
3 last
19. mai 1396
Emporda
Martin I Vana
19. mai 1396 – 31. mai 1410
  1356
Girona
Pedro IV ja Eleanori poeg
Maria de Luna
13. juuni 1372
4 last

Margarita de Prades
1409
lastetu
31. mai 1410
Barcelona

Martin oli Wilfred I valitsejasoo viimane otsene järeltulija; suri seaduslike pärijateta.

Vaata ka: Napoli kuningriik ja Sitsiilia kuningriik

Kuigi ürikutes on seda dünastiat mõnikord viidatud kui Aragóni, ei olnud see tegelikult eelneva Aragóni dünastia osa, vaid Trastamara dünastia, kes varem valitses Kastiilia kuningriiki.

Nimi Portree Sünd Abielud Surm
Fernando I Aus
24. juuni 1412 – 2. aprill 1416
  27. november 1380
Medina del Campo
Juan I de Castilla ja Eleanori poeg
Eleanor de Alburquerque
1394
8 last
2. aprill 1416
Igualada
Alfonso V Suuremeelne
2. aprill 1416 – 27. juuni 1458
  1396
Medina del Campo
Fernando I ja Eleanor de Alburquerque poeg
Maria de Castella
1415
lastetu
27. juuni 1458
Napoli
Juan II Suur
27. juuni 1458 – 19. jaanuar 1479
  29. juuni 1397
Medina del Campo
Fernando I ja Eleanor de Alburquerque poeg
Blanca I de Navarra
6. november 1419
4 last

Juana Enriquez
2 last
20. jaanuar 1479
Barcelona
Fernando II Katoliiklane
19. jaanuar 1479 – 23. jaanuar 1516
  10. märts 1452
Juan II ja Juana Enriqueze poeg
Isabel I de Castilla
19. oktoober 1469
5 last

Germaine de Foix
1505
lastetu
23. jaanuar 1516
Madrigalejo
Juana Nõdrameelne
23. jaanuar 1516 – 12. aprill 1555
  6. november 1479
Fernando II ja Isabel I de Castilla tütar
Felipe I de Castilla
20. oktoober 1496
6 last
12. aprill 1555
Tordesillas

Pretendendid Juan II vastu, 1462–1472

muuda

Kataloonia kodusõja ajal oli kolm troonipretendenti, kes küll kunagi troonile ei jõudnud.

Nimi Portree Sünd Abielud Surm
Enrique IV de Castilla
Trastamara dünastia
1462 – 1463
  5. jaanuar 1425
Valladolid
Juan II de Castilla ja Maria de Aragóni poeg
Juana de Portugal
1455
1 laps
11. detsember 1474
Madrid
Pedro V de Aragón
Avizi dünastia
1463 – 1466
1429
Pedro, Coimbra hertsog ja Isabeli poeg
vallaline 1466
Granollers
Renato I
Valois-Anjou dünastia
1466 – 1472
  16. jaanuar 1409
Chateau d'Angers
Louis II d'Anjou ja Yolanda de Aragóni poeg
Isabel de Lorena
1420
10 last

Jeanne de Laval
10. september 1454
lastetu
10. juuli 1480
Aix-en-Provence

Habsburgide dünastia, 1516–1700

muuda

Vaata ka: Kastiilia kuningriik

Nimi Portree Sünd Abielud Surm
Carlos I
23. jaanuar 1516 – 16. jaanuar 1556
  24. veebruar 1500
Gent
Felipe I ja Juana poeg
Isabel de Portugal y Aragón
10. märts 1526
3 last
21. september 1558
Yuste
Felipe I
16. jaanuar 1556 – 13. september 1598
  21. mai 1527
Valladolid
Carlos I ja Isabeli poeg
Mar?a Manuela de Portugal
1543
1 laps

Maria Tudor
1554
lastetu

Isabel de Valois
1559
2 last

Ana de Austria
4. mai 1570
5 last
13. september 1598
Madrid
Felipe II
13. september 1598 – 31. märts 1621
  14. aprill 1578
Madrid
Felipe I ja Ana de Austria poeg
Margarita de Austria
18. aprill 1599
5 last
31. märts 1621
Madrid
Felipe III
31. märts 1621 – 17. september 1665
  8. aprill 1605
Valladolid
Felipe II ja Margarita de Austria poeg
Isabel de Borbón
1615
7 last

Mariana de Austria
1649
5 last
17. september 1665
Madrid
Carlos II
17. september 1665 – 1. november 1700
  6. november 1661
Madrid
Felipe III ja Mariana de Austria poeg
Mar?a Luisa de Orleans
19. november 1679
lastetu

Maria Anna von der Pfalz
14. mai 1690
lastetu
1. november 1700
Madrid

Aragón jäi Kataloonia mässu ajal lojaalseks Felipe IV-le, samas Kataloonia vandus truudust Louis XIII-le ja Louis XIV-le (Päikesekuningas); vaata Barcelona krahvide loend. Portugal eraldus aastal 1640. Carlos II suri pärijateta.

Bourbonide dünastia, 1700–1705

muuda

Vaata ka: Hispaania pärilussõda

Nimi Portree Sünd Abielud Surm
Felipe IV
1. november 1700 – 1705
  19. detsember 1683
Versailles
Louis le Grand Dauphin ja Maria Ana Cristina de Baviera poeg
Maria Luisa Gabriela de Saboya
2. november 1701
4 last

Elisabetta Farnese
24. detsember 1714
7 last
9. juuli 1746
Madrid

Habsburgide dünastia, 1705–1714

muuda
Nimi Portree Sünd Abielud Surm
Carlos VI
1705–1714
  1. oktoober 1685
Viin
Leopold I ja Eleonore Magdalene poeg
Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel
1. august 1708
4 last
20. oktoober 1740
Viin

Sõja ajal (ametlikult aastal 1707) kaotas Felipe V, esimene Bourbonide soost keiser Hispaanias, Aragoni kuninga tiitli. Pärast seda ei olnud enam Aragoni monarhe. Siiski Hispaania monarhid kuni Isabel II-ni, kuigi kujutasid endid müntidel Hispaania kuninga/kuningannana, samas kasutasid oma ametlikes dokumentides mõnd traditsioonilist olematu Aragoni krooni tiitlit: Kastiilia, Leoni, Aragoni, Mõlema Sitsiilia, Jeruusalemma, Navarra, Granada, Toledo, Valencia, Galicia, Mallorca, Sevilla, Sardiinia, Cordoba, Korsika, Murcia, Jaeni, Algarve, Algecirase, Gibraltari, Kanaari saarte, Ida- ja Lääne Indiate, Okeaania saarte ja maismaa kuningas/kuninganna ; Austria ertshertsog; Burgundia, Brabanti, Milano hertsog; Habsburgi, Flandria, Tirooli, Barcelona krahv; Biskaia, Molina valitseja.