Ava peamenüü
Vikipeedia

Anton Vaino

Venemaa diplomaat
Anton Vaino
Anton Vaino

Anton Eduardovitš Vaino (vene keeles Антон Эдуардович Вайно; sündinud 17. veebruaril 1972 Tallinnas) on Venemaa diplomaat ja riigiametnik, alates 12. augustist 2016 Venemaa presidendi administratsiooni juht.

Anton Vaino sündis hilisema EKP Keskkomitee I sekretäri Karl Vaino poja Eduardi perekonnas, olles nii isaliinis kui ka emaliinis eestlane, tema emaliinis vanavanaema oli Luise Valge.

Anton Vaino vanavanaisa oli Heinrich Vaino, bolševik 1917. aastast, kes osales nõukogude võimu kehtestamises Virumaal 1917. aastal, olles valitud Virumaa nõukogude võimuorganitesse. Eestist siirdus Heinrich Vaino Siberisse Tomskisse, kus samuti oli aktiivne nõukogude võimu kehtestaja, kuuludes Tomski oblasti ja linna juhtorganistesse ning töötades Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei Tomski oblastikomitees. 1947. aastal pöördus Heinrich Vaino Eestisse tagasi ja osales kolhoosikorra kehtestamises Virumaal. Tema abikaasa oli eestlanna Liidia Savi. Nende poeg on Karl Vaino, kes oli abielus Anna Ilijnišna Vainoga. Karl Vaino poeg on Eduard Vaino, endine Nõukogude Liidu kaubandusdiplomaat Jaapanis, kes on praegu Venemaa autotööstushiiu AvtoVAZ-i asepresident. Tema naine oli Tatjana Galinskaja, kellega tal on poeg Anton Vaino. Tatjana Galinskaja isa oli Erik Roberti poeg Galinski (1926–2010), kes oli pärit Leningradist ning keda 1985. aastal autasustati Suure Isamaasõja II klassi ordeniga. Erik Galinski ema oli eestlanna Luise Valge. Erik Galinski oli Tallinna Polütehnilise Instituudi vilistlane, Eesti NSV teeneline insener. Tema naine oli Helene Galinskaja (Delvin) (1931–2000), kes oli sündinud Prantsusmaal. Tuntud Eesti NSV haridusjuht Helene Galinskaja oli Nikolai Aleksandri poeg Delvini (1899–1969), kes sündis Hiinas, ja Zinaida Tsvetkova (1908–1975) tütar. Anton Vaino ema, Tatjana Galinskaja, lahutas Eduard Vainost ning abiellus teist korda Viktor Ježevskiga, kes on endise NSV Liidu traktori- ja põllumajandusmasinaehituse ministri, aastatel 1980–1988, Aleksandr Ježevski (1915–2017) poeg. Eduard Vaino ja Viktor Ježevski töötasid ühel ajal, 1980. aastatel, NSV Liidu kaubandusesinduses Jaapanis.

2008. aastast on ta Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik.

Kõrghariduse omandas ta Venemaa välisministeeriumi Moskva riiklikus rahvusvaheliste suhete instituudis, mille lõpetas 1996. aastal. Ülikooli lõpetamise järel suunati ta tööle Venemaa saatkonda Jaapanisse Tōkyōsse, kus oli teenistuses 2001. aastani. Aastatel 2001–2002 töötas Anton Vaino Venemaa välisministeeriumi Aasia teises osakonnas.

Aastal 2002 siirdus ta tööle Venemaa presidendi administratsiooni, kus töötas eri ametikohtadel protokolliosakonnas. Muuhulgas oli Vaino 2004–2007 Venemaa presidendi Vladimir Putini protokolliülema asetäitja. Putini meeskonda jäi ta ka ajal, mil too täitis Venemaa peaministri kohuseid. Alates 2007. aastast töötas Vaino Venemaa peaministri administratsioonis, esmalt peaministri kantseleiülema asetäitjana, seejärel 2008–2011 peaministri protokolliülemana.

Detsembris 2011 määrati Anton Vaino Venemaa Föderatsiooni valitsuse aparaadi ülemaks, Venemaa Föderatsiooni valitsuse liikmeks, ministriks. Ta töötas sellel ametikohal kuni peaminister Vladimir Putini volituste lõpuni seoses tema tagasivalimisega presidendiks märtsis 2012.

2012. aastal asus Vaino jälle tööle Venemaa presidendi administratsiooni. Aastatel 2012–2016 töötas ta Putini administratsiooni asejuhina. 2016. aasta augustis nimetati ta Venemaa presidendi administratsiooni juhiks.[1]

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Åslund, Anders (12. august 2016). "Dismissal of Putin’s Top Aide Reveals Rifts in Kremlin Security Services". www.atlanticcouncil.org (inglise keeles). Atlantic Council. Vaadatud 12. augustil 2016. 

PersonaaliaRedigeeri

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Anton_Vaino&oldid=5386653"