Anna Karenina

See artikkel räägib romaanist; tegelase kohta vaata artiklit Anna Karenina (tegelane), romaani põhjal tehtud filmide kohta vaata Anna Karenina (film).

---

"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 1875–1877 järjejutuna ajakirjas Russki Vestnik ("Русскій Вѣстникъ"), kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.

Anna Karenina
Originaal­pealkiri	Анна Каренина
Autor	Lev Tolstoi
Tõlkija	A. Selber (1902) Selma Holberg (1939)
Päritolumaa	Venemaa
Keel	vene
Žanr	romaan
Kirjastaja	Русский вестник (originaal) N. Oll (eesti keeles)
Ilmumisaeg	1875–1877 (originaal) 1902–1903 (eesti keeles)
Lehekülgi	807
ISBN	ISBN 9788498199246

Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüüp oli osaliselt Aleksandr Puškini vanem tütar Maria Hartung (1832–1919). Tolstoi oli Mariaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.

Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.

Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade parimaks raamatuks.

"Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. aastal linastunud film "Armastus" ("Love") ja 1935. aasta ekraniseering, mille mõlemas mängib peaosalist Anna Kareninat Greta Garbo.

Sisukokkuvõte

Romaan on jaotatud kaheksaks osaks.

Tegelasi

• Anna Arkadjevna Karenina, sündinud Oblonskaja
• Aleksei Aleksandrovitš Karenin
• Aleksei Kirillovitš Vronski
• Konstantin Dmitrijevitš Ljovin
• Jekaterina Aleksandrovna Štšerbatskaja, Kitty
• Stepan Arkadjevitš Oblonski, Stiva
• Darja Aleksandrovna Oblonskaja, Dolly
• Sergei Aleksejevitš Karenin, Serjoža
• Nikolai Dmitrijevitš Ljovin
• Sergei Ivanovitš Koznõšev
• Jelizaveta Feodorovna Tverskaja, Betsy
• Madame Stahl
• Varvara Andrejevna, Varenka
• Vassili Veslovski, Vassenka

Anna Karenina

Anna Karenina on romaani peategelane.

Anna oli aus inimene, teda ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Oma langemisest ei tundnud Anna rõõmu, vastupidi, ta tundis end pahelise ja süüdlasena. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin." Seda polnud, ning Anna otsustas surra kättesaadamatute ideaalide nimel.

Filmid

• Anna Karenina (film 1910)
• Anna Karenina (film 1911), nimiosas M. Sorotšina
• Anna Karenina (film 1914), nimiosas Maria Germanova
• Anna Karenina (film 1915), nimiosas Betty Nansen
• Anna Karenina (film 1918), nimiosas Irén Varsányi
• Anna Karenina (film 1919), nimiosas Lya Mara
• Armastus (film 1927) (originaalpealkirjaga "Love"), Anna Karenina osas Greta Garbo
• Anna Karenina (film 1935), nimiosas Greta Garbo
• Anna Karenina (film 1948), nimiosas Vivien Leigh
• Anna Karenina (film 1953), Nimiosas Alla Tarassova
• Anna Karenina (film 1961), nimiosas Claire Bloom
• Anna Karenina (film 1967), nimiosas Tatjana Samoilova
• Anna Karenina (seriaal 1974), nimiosas Lea Massari, 6-osaline miniseriaal
• Anna Karenina (film 1976), nimiosas Maija Plissetskaja
• Anna Karenina (seriaal 1977), nimiosas Nicola Pagett, 10-osaline miniseriaal
• Anna Karenina (film 1985), nimiosas Jacqueline Bisset
• Anna Karenina (seriaal 1996), nimiosas Antoinette Taus
• Anna Karenina (film 1997), nimiosas Sophie Marceau
• Anna Karenina (film 2000), nimiosas Helen McCrory
• Anna Karenina (film 2009), nimiosas Tatjana Drubitš
• Anna Karenina (film 2012), nimiosas Keira Knightley

Välislingid

• Peeter Olesk. "Romaaniülikool: Lev Tolstoi “Anna Karenina”". Eesti Päevaleht, 11. jaanuar 2008