Alfred von Schlieffen

Krahv Alfred von Schlieffen (28. veebruar 1833 Berliin – 4. jaanuar 1913 Berliin) oli Preisimaa ja Saksa sõjaväelane (kindralfeldmarssal), kes on tuntud peamiselt Schlieffeni plaani koostajana. Ta oli Saksa keisririigi kindralstaabi juht 1891–1906.

Alfred von Schlieffen
Sünniaeg	28. veebruar 1833 Berliin
Surmaaeg	4. jaanuar 1913 (79-aastaselt) Berliin

Schlieffen sündis Preisi sõjaväelase (kindrali) pojana ja astus 1854 sõjaväkke. Ta osales 1866. aastal Preisi-Austria sõjas ja 1870–1871 Preisi-Prantsuse sõjas.

1884. aastal määrati ta Saksamaa keisririigi kindralstaabi sõjaajaloo allosakonna ülemaks ja sai 1891. aastal krahv Alfred von Waldersee järglasena kindralstaabi ülemaks. Sellel ametikohal töötas ta kuni oma erruminekuni 1906.

Schlieffen oli oma aja silmapaistev sõjaline strateeg. Ta mõjutas oluliselt 20. sajandi sõjandust eriti sõjaliste manöövrite osas. Tema intellektuaalsel pärandil põhines välksõja doktriin, mida Saksamaa püüdis maailmasõdades rakendada.

Ta avaldas põhjaliku uurimuse "Cannae". See käsitles Cannae lahingut, milles Hannibal purustas Rooma riigi sõjaväe. See teos tõlgiti vene keelde ja ilmus Moskvas kahes köites 1938, samuti tõlgiti see inglise keelde ning seda levitati USA armees ja akadeemilistes ringkondades.

Schlieffeni plaan

1905 esitas ta Prantsusmaa ja Venemaa purustamiseks mõeldud Schlieffeni plaani, mis pidi vältima kurnavat sõda kahel rindel: esmalt pidid sakslased kolossaalse ümberhaaramisoperatsiooniga (läbi Belgia ja Hollandi) purustama prantslaste väed, seejärel ründama aga kõigi jõududega Venemaad. Inspiratsiooni Läänerinde haardeoperatsiooniks sai Schlieffen Cannae lahingust.

Schlieffen suri 1913. aasta algul, kõigest poolteist aastat enne Esimese maailmasõja puhkemist. Tema viimased sõnad olevat olnud: "Tugevdage paremat tiiba" (Schlieffeni plaani edu sõltus Läänerinde parema tiiva pealetungist).

Eelnev Alfred von Waldersee

Saksa keisririigi kindralstaabi ülem 1891–1906

Järgnev Helmuth Johannes Ludwig von Moltke