Alexander Schmemann

Alexander Schmemann (ka Aleksandr Šmeman ja Alexandre Schmemann; vene keeles Александр Дмитриевич Шмеман; 13. september 1921 Tallinn – 13. detsember 1983 New York) oli õigeusu preester, teoloog ja kirjanik, hulga raamatute autor.

Alexander Schmemann
Sünniaeg	13. september 1921
Surmaaeg	13. detsember 1983 (62-aastaselt)

Schmemann sündis Tallinnas vene emigrantide perekonnas. Õige varsti lahkusid tema vanemad Tallinnast Pariisi, kus ta õppis kadetikorpuses ja lütseumis. 1945. aastal lõpetas ta Püha Sergiuse Õigeusu Teoloogia Instituudi Pariisis. Õpingute ajal spetsialiseerus ta kirikuajaloole, tema juhendajaks sai Anton Kartašev. Ta kaitses kandidaadi väitekirja Bütsantsi teokraatiast. 1943. aastal abiellus ta Uljana Ossorginaga. Pärast lõpetamist sai kirikuajaloo õppejõuks. 1946. aastal pühitses peapiiskop Vladimir (Tihhonitski) ta vaimulikuks: 22. oktoobril diakoniks ja 20. novembril preestriks. Ta õppis ka Sorbonne'i ülikoolis. Ta kaitses 1959. aastal usuteaduse doktori väitekirja teemal "Sissejuhatus liturgilisse jumalateenistusse" (kaitstud Püha Sergiuse Õigeusu Teoloogia Instituudis).

Teadlane ja pedagoog

Aastatel 1945–1951 oli ta kirikuajaloo õppejõud Püha Sergiuse Õigeusu Teoloogia Instituudis. Aastatel 1946–1951 oli ta veel abipreester Clamartis Pühade Helena ja Konstantinuse kirikus, 1951. aastal oli ta eesnik Pariisi eeslinna Clamarti Püha Jumalasünnitaja kirikus. 1951. aastast oli ta Püha Vladimiri Õigeusu Vaimuliku Seminari kirikuajaloo ja liturgika kateedri dotsent. 1960. aastast oli ta sama seminari liturgilise teenistuse kateedri professor. Aastatel 1962–1983 oli ta seminari dekaan (sisuliselt seminari juht). Ta luges ka idakirikute ajaloo kursuseid Columbia Ülikoolis ja New Yorgi Ülikoolis ning samuti protestantlikes vaimulikes seminarides. Kolme aastakümne jooksul vastutas ta Vabadusraadios vaimuliku osa eest. Tema raamatuid on tõlgitud inglise, prantsuse, aga ka hollandi, poola ja soome keelde.