Aleuas I
Aleuas I ehk Aleuas Punane ehk Aleuas Punapea (Ἀλεύας ὁ Πυρρός; tõenäoliselt 6. sajandi keskpaigast teise pooleni eKr), Archedike poeg, oli Vana-Kreekas Tessaalias Larissas valitsenud Aleuaadide suguvõsa poollegendaarne esiisa.
Nagu kõiki Tessaalia tähtsaid suguvõsasid, peeti ka Aleuase suguvõsa Heraklese järglasteks tema poja Thessalose kaudu.[1] Aleuas ise olevat omandanud jumalate soosingu ühe draakoni kaudu, kes temasse armus, kui ta karjatas lambakarja Ossa mäe nõlvadel. Draakon olevat suudelnud tema juukseid, lakkunud tema nägu ja talle kingitusi teinud.[2] Aleuase uhke ja ohjeldamatu iseloomu pärast olevat isa teda põlanud, onu aga salaja toetanud. Kui isa tahtis, et Delfi oraakel vastaks liisutõmbamise kaudu küsimusele Tessaalia kuningavõimu kohta, oli onu salaja püütiale sokutanud Aleuase nimega liisu, nii et leidis kinnitust jumalate tahe tema kasuks. Isa esitas protesti, aga püütia tõmbas teist korda liisu "punapäine mees, Archedike poeg".[3]
Aristotelese pärines Tessaalia liidu kaitsekorraldus Aleuaselt.[4] Selle järgi jaotati Tessaalia neljaks kaitseringkonnaks ehk tetraadiks (tetras) – Thessaliotiseks, Phthiotiseks, Pelasgiotiseks ja Hestiaiotiseks, mis omakorda jaotati mõisateks (kleroi). Kriisi korral pidi iga kleros välja panema 40 ratsanikku ja 80 hopliiti või peltasti. Liidu ühendatud väe juhtimiseks loodi mittepärilik tagos 'e ametikoht, mida Aleuas esimesena täitis. Teiselt poolt omistatakse Tessaalia kaitsekorralduse sisseseadmine ka Krannoni dünastile Skopas I-le.[5]
Viited muuda
- ↑ Pindaros, Pythia 10.
- ↑ Claudius Aelianus, De natura animalium 8, 11.
- ↑ Plutarchos, Moralia 492a–b = De fraterno amore 21.
- ↑ Aristoteles, fragmendid 497–498. – V. Rose (toim). Aristotelis qui Ferebantur Librorum Fragmenta (Leipzig 1886).
- ↑ Xenophon, Hellenika 6, 1, 19.
- ↑ Üks skoolion Theokritose idüllidele (16, 34) ütleb, et tragöödiakirjanik Euphorion kogus kokku kõik, mis puudutab "Aleuast, Simose poega". Vt: J. L. Lightfoot. Hellenistic Collection: Philitas, Alexander of Aetolia, Hermesianax, Euphorion, Parthenius (Loeb Classical Library 508, 2009), lk 433, F199.
Kirjandus muuda
- Eduard Meyer. Theopomps Hellenika, mit einer Beilage über die Rede an die Larisaeer und die Verfassung Thessaliens. Niemeyer, Halle an der Saale 1909 (veebis).
- H. T. Wade-Gery. Jason of Pherae and Aleuas the Red. – The Journal of Hellenic Studies, kd 44 (1924), lk 55–64.
- Bruno Helly. L'Ètat thessalien. Aleuas le Roux, les tetrads et les tagoi. – Collection de la Maison de l'Orient méditerranéen, kd 25 (1995), lk 39–68.