Aleuaadid
Aleuaadid (vanakreeka keeles Άλευάδαι) oli Vana-Kreeka aristokraatlik suguvõsa Tessaaliast.
Aleuaadid valitsesid Larissas ja linna ümbruses. Aristotelese[1] ja Plutarchose[2] järgi olevat Aleuas I (Aleuas Punane) loonud Tessaalia liidu poliitilise ja sõjalise korra. Hiljem olid mitmed suguvõsa esindajad liidu kõrgeimal ametikohal (tagos, tageia). Herodotose (7,6; 130; 9,58) järgi võtsid Aleuaadid ühendust Xerxes I-ga, et ärgitada teda Kreekasse sisse tungima. Kreeka-Pärsia sõdade ajal võitles osa suguvõsast pärslaste poolel.
Alates aastast 404 eKr määras poliitikat Tessaalias konflikt Aleuaadide ja Pherai türannide vahel. Ka selle käigus püüdsid Aleuaadid saada võõrast abi, algul pärslastelt, hiljem ka makedoonlastelt. Philippos II sekkus ajavahemikus 356–349 eKr korduvalt konflikti ning saavutas lõpuks Pherai türannide üle võidu. Hiljem aga liitis ta Tessaalia oma võimualuse maaga. Tänuks toetuse eest said paljud Aleuaadid tetrarhi ameti. Tessaalias jäi veel kauaks ajaks määravaks üksikute suguvõsade meelevaldne valitsemine.
Viited muuda
- ↑ Aristoteles, fragmendid 497–498.
- ↑ Plutarchos, Moralia 492a–b = De fraterno amore 21. (Ingliskeelne tõlge veebis)