Moralia

"Moralia" (vanakreeka keeles Ἠθικά Ethika; vabas tõlkes "Moraal" või "Kommetest ja tavadest") oli 1. sajandil pKr tegutsenud Vana-Kreeka ajaloolase ja esseisti Plutarchose raamat, millesse kuuluvad 78 esseed ja kõnet kirjeldavad antiikaegse Kreeka ja Rooma elu ning mitmesuguseid mõtisklusi ja arutlusi ajaloost, religioonist, mütoloogiast, filosoofiast jpm. Raamatu algupärand on kreekakeelne, kuid keskajal oli levinud peamiselt selle ladina tõlge, mistõttu seda tuntakse tänapäevalgi valdavalt ladinakeelse pealkirja järgi.

Henricus Stephanuse (Henri Estienne'i) 1572. aasta väljaandest alates on "Moralia" traditsiooniliselt jagatud 12 raamatuks. Teos hõlmab tekste nagu ajalooline "Vedamisest või Aleksander Suure voorusest", religioonilooline "Isise ja Osirise kultusest", allikakriitiline "Herodotose pahatahtlikkusest", filosoofiline "Oraaklite allakäigust", "Jumaliku kättemaksu viivitustest", "Meelerahust", humoristlik dialoog "Odysseus ja Gryllus" jts. Mõnedes väljaannetes kaasnevad nendega ka Plutarchosele ekslikult omistatud teosed, mis pärinevad valdavalt siiski antiikajast ning on väärtuslikud ajalooallikad.

"Moralia" on avaldanud mõju paljudele filosoofidele ja esseistidele läbi Euroopa ajaloo, eriti renessansis ja valgustusajal. Silmapaistvaid mõjutusi on sealt saanud Euroopa uusaegse esseistika üks rajajaid Michel de Montaigne.