Aigi Rahi-Tamm

Eesti ajaloolane
(Ümber suunatud leheküljelt Aigi Rahi)

Aigi Rahi-Tamm (aastani 1987 Petrova, 1987–2004 Rahi, sündinud 3. augustil 1965 Võrus) on Eesti ajaloolane,[1] Tartu Ülikooli professor.

Aigi-Rahi-Tamm
Sünninimi Aigi Petrova
Sündinud 3. august 1965 (58-aastane)
Võru
Haridus Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Võru 1. Keskkooli
Alma mater Tartu Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad arhiivindus, lähiajalugu
Töökohad Tartu Ülikool
Doktoritöö "Teise maailmasõja järgsed massirepressioonid Eestis: allikad ja uurimisseis" (2004)
Doktoritöö juhendaja Aadu Must
Tuntumad õpilased
Tunnustus Tartu Ülikooli aumärk

Ta tegeleb arhiivinduse ja lähiajalooga, täpsemalt on ta uurimiseks allikaõpetus ja Eesti ajaloo allikad, samuti 20. sajandi poliitiline vägivald ja sõjalised konfliktid ning sotsiaal-kultuurilised praktikad.[2] Samuti on ta uurinud 1940.–50. aastate repressioonipoliitikat Eestis ja sellega seonduvaid probleeme.[1]

Haridus muuda

Ta õppis aastatel 1980–1983 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelise Võru 1. Keskkoolis.[2]

Keskkooli lõpetamise järel asus ta 1984. aastal õppima Tartu Riiklikku Ülikooli, omandades 1990. aastal bakalaureusekraadi. Sellele järgnesid aastatel 1992–1996 läbitud magistriõppe ja aastatel 1997–2004 doktorantuur. Rahi-Tamme magistritöö käsitles 1949. aasta märtsiküüditamist Tartu linnas ja maakonnas, tema doktoriväitekiri vaatles teise maailmasõja järgseid massirepressioone Eestis üldisemalt, keskendudes teemaga seotud uudse ja usaldusväärse allikmaterjali koondamisele ja käibesse toomisele ning üldisema uurimisseisu hindamisele. (juhendajaks Aadu Must).[3]

Karjäär muuda

Rahi-Tamm on alates 1990. aastast töötanud Tartu Ülikoolis. 1991. aastani oli ta sealse ajaloo ja rahvastikuteaduse labori teadur ning seejärel 1993. aastani labori juhataja. 1993. aastal sai temast ajaloo osakonna arhiivinduse õppetooli juures teadur ja lektor. 2005. aastal ülendati ta vanemteaduriks, 2014. aastal sai temast arhiivinduse osakonna juhataja ning 2015. aasta veebruaris dotsent.[2] 2021. aasta alul sai temast osakonna kaasprofessor ning Aadu Musta emeriteerumise järel valis Tartu Ülikooli senat ta 26. märtsil ühehäälselt uueks arhiivinduse professoriks.[4][2] Oma inaugratsiooniloengu pidas ta teemal "Arhiivi ja inimese lugu ning selle mitu palet 1940.–1960. aastate oludes: "kontroll peab olema igal pool"".[5]

Aastatel 1991–2000 oli ta teadusajakirja Kleio (hiljem Ajalooline Ajakiri) abitoimetaja ning kuulub 2014. aastast taas ajakirja toimetuskolleegiumisse.[2]

Ta on kuulunud ka mitmetesse uurimisasutustesse: Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon (1997–2004)[1], S-Keskus (a. 1999), Tartu Ülikooli Nõukogude aja uurimiskeskus (2004–2008), Eestit okupeerinud totalitaarsete režiimide tegevusest põhjustatud kahjude uurimise komisjon (a. 2017)[2] Samuti on ta mitmete erialaorganisatsioonide liige, kuuludes Arhivaaride ühingusse (a. 1996), Õpetatud Eesti Seltsi (a. 1994), Akadeemilisse Ajalooseltsi (a. 1999), Eesti Digihumanitaariaseltsi (a. 2017), The Association for the Advancement of Baltic Studies (AABS; a. 2017).[2]

Tunnustus muuda

Teoseid muuda

  • 1949. aasta märtsiküüditamine Tartu linnas ja maakonnas. Tartu 1998
  • Eesti sõdurite kirjad Esimesest maailmasõjast. I, II (kaasauto­r). // AA (1998) 2, (2000) 3
  • Operatsioon Priboi ― välksõda Baltikumi rahvaste vastu. // Küüditamine Eestist Venemaale. Märtsiküüditamine 1949. I osa, rmt 4. Eesti Represseeritute Registri Büroo. Tallinn 2003
  • On the Current State of Research into Repression in Estonia. // Yb. of the Occupation Museum of Latvia 2002, Power Unleashed. Riga 2003
  • One Among a Thousand: The Story of a Deportee's Destiny in the Eyes of an Historian. // She Who Remembers, Survives. Interpreting Estonian Women's Post-Soviet Life Stories. Tartu, 2004
  • Küüditamised Eestis. // Eestlaste küüditamine – mineviku varjud tänases päevas. Artiklid ja elulood. Tartu 2004
  • Deportationen und Verfolgung in Estland 1940–1953. // Estland 1939 bis 1953. Vom Hitler-Stalin Pakt zu Stalins Tod. Hamburg 2005
  • Inimkaotused. // Valge Raamat Eesti rahva kaotustest okupat­sioo­ni­de läbi 1940–1991. Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Rkl Komisjon. Tallinn 2005 (sama inglise k-s. Tallinn 2005)
  • Toimik "Priboi": Artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest. Kirjutanud raamatusse artikleid.[7]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 "CV: Aigi Rahi-Tamm". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 10. detsember 2022.
  3. Aigi Rahi-Tamm (2004). Teise maailmasõja järgsed massirepressioonid Eestis: allikad ja uurimisseis (doktoritöö, juhendaja Aadu Must; 9. osa sarjast Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis). Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. lk 8–9. ISBN 998556927X.
  4. "Senat valis arhiivinduse professoriks Aigi-Rahi Tamme | Välisveeb". Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut. 5. aprill 2021. Vaadatud 10. detsember 2022.
  5. "Aigi Rahi-Tamm räägib inaugratsiooniloengul arhiivi ja inimese loost". Postimees. 17. mai 2021. Vaadatud 10. detsember 2022.
  6. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.
  7. Linda Pärn (12. juuni 2020). "Uus raamat avab salatoimiku «Priboi» materjalid, mis kajastavad küüditamise läbiviimist Eestis". Elu24. Postimees Grupp. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2020.

Välislingid muuda

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.