See artikkel räägib põllutööriistast; perekonnanime kohta vaata artiklit Ader (perekonnanimi); parvetamise ankrupuu kohta on artikkel Ader (ankur)

Ader on tööriist põllu kündmiseks. Kündmisel pöörab adrahõlm adra liikudes läbi mulla alumise mullakihi ülemise peale ja tekib künnivagu. Enne külvamist tuleb vagusid tasandada mõne teise mullaharimisriistaga, näiteks äkkega.

Adraga põllu kündmine

Vanasti rakendati kündmiseks adra ette tööloom (hobune või härg). Tänapäeval veab atra traktor. Traktoriadrad on sõltuvalt traktori võimsusest kuni 12 korpusega.

Adrad jagunevad künniatradeks ja muldamisatradeks ehk muttideks. Künniader on ühepoolse ja muldamisader kahepoolse hõlmaga.

Vanim ja kõige algelisem ader eesti aladel oli konksader. Mandri-Eestis kasutasid talupojad hiljem künniadrana põhiliselt harkatra, Lääne-Eestis ja saartel vannasatra, 19. sajandil tuli kasutusele hõlmader.[1]

Harkatra kasutati veel 20. sajandil kartulivagude sisseajamisel, pärast kartulite mahapanekut vagude kinniajamisel, kartulite muldamisel ning ka sügisel kartulite ülesvõtmiseks vagude lahtiajamisel. Harkatra vedas peamiselt hobune, kes pidi vajadusel oskama käia vao peal või vao põhjas. Iga hobune seda ei osanud ja siis oli vaja veel üht inimest, kes hobust päitseid pidi talutas.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 4