Ava peamenüü

Konksader, (ka juurpuuader) on vanim adratüüp Eestis, mis oli Loode-Eestis kasutusel II maailmasõjani.

Õhukeste muldadega Lääne-Eestis ja saartel künti konksadrast arenenud vannasadraga, Lõuna- ja Ida-Eestis oli künniriistaks harkader. Kesk- ja Põhja-Eestis oli kasutusel atrade segavorm.[1]

Konksadra põhiosa oli pikk kuuse juurpuust veoais ehk vehmer, mille külge kinnitati püstakas vannas ehk künnipuu. Vannase künninurka sai muuta kaarja puupulgaga. Atra juhiti adravarre tagaosas üleskäänduvate juuretüügaste ehk kurgede abil. Algselt oli konksader mõeldud härjapaariga töötamiseks. Hobustega künniks lõigati vehmer lühemaks ning selle külge kinnitati ristpuuga ühendatud aisapaar.[2]

ViitedRedigeeri

  1. Eesti rahvakultuur. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2008. lk 83
  2. Eesti rahvakultuuri leksikon. Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 93