Hõlmader on laia rauast hõlmaga künniriist, mis pöörab mullakamara täiesti ümber.[1]

Keskaegsete puitatrade künnisügavus oli 5–10 cm. Uute põllukultuuride levimisega muutus sügavam mullaharimine vajalikuks. Puitatradele tehtud täiendused ei parandanud oluliselt künnikvaliteeti ega suurendanud tööjõudlust.[2] Hõlmader sai Ida-Euroopas tuntuks 18. sajandi lõpul.[1]

Inglise päritolu hõlmadrad jõudsid Eestisse 19. sajandi algul ning neid kasutati mõisapõldudel. Talupojad olid alguses hõlmatrade vastu, kuna nendega kaasnesid suurenenud töönormid ning väikesed maatõugu hobused ei jõudnud raskeid atru vedada. Hõlmadrad võeti omaks 19. sajandi teises pooles, kui valmistati atru, millel oli puust tiisel ja raudhõlm. 1910 aastal olid põllumajandusloenduse andmetel Eestis kõikidest atradest 24% täisrauast hõlmadrad.[2]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon. Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 40
  2. 2,0 2,1 Eesti rahvakultuur. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2008. lk 84

Välislingid muuda

Puittiisliga hõlmader, EPM TR 49:2 E 4:2, Eesti Põllumajandusmuuseum [1]