Hõlmader on laia rauast hõlmaga künniriist, mis pöörab mullakamara täiesti ümber.[1]

Künd kahe hobuse ja hõlmadraga Tartumaal (Johannes Pääsuke, 1913)

Keskaegsete puidust atrade künnisügavus oli 5–10 cm. Uute põllukultuuride levimisega muutus sügavam mullaharimine vajalikuks. Puitatradele tehtud täiendused ei parandanud oluliselt künnikvaliteeti ega suurendanud tööjõudlust.[2] Hõlmader sai Euroopa ida- ja põhjaosas tuntuks 18. sajandi lõpul.[1]

Inglise päritolu hõlmadrad jõudsid Eestisse 19. sajandi algul ning neid kasutati esialgu vaid mõisapõldudel. Paljud talupojad olid esmalt hõlmatrade vastu, kuna nendega kaasnesid suurenenud töönormid ning väikesed maatõugu hobused ei jõudnud raskeid atru vedada. Hõlmadrad võeti omaks 19. sajandi teises pooles, kui valmistati atru, millel oli puust tiisel ja raudhõlm. 1910. aasta põllumajandusloenduse andmetel olid Eestis kõikidest atradest 24% täisrauast hõlmadrad.[2]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon. Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 40
  2. 2,0 2,1 Eesti rahvakultuur. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2008. lk 84

Välislingid

muuda

Puittiisliga hõlmader, EPM TR 49:2 E 4:2, Eesti Põllumajandusmuuseum [1]