Kündmine

Kündmine hõlmadraga
Kündmine Saaremaal 1974. aastal. Konksader

Kündmine ehk künd[1] on mullaharimisviis, mille käigus pööratakse muld ümber. Kündmist kasutatakse, et mulda külvamiseks või istutamiseks ette valmistada[2].

Kündmise peamine eesmärk on mulla pinnale tuua värskeid toitaineid, samal ajal kui maetakse umbrohu ja eelmiste põllukultuuride jääke, mis seal lagunevad[3]. Mullaharimine kindlustab taimede arenguks vajaliku keskkonna loomise läbi oluliste tingimuste muutmise nagu õhustamine, mulle temperatuur, mulla niiskus, mulla struktuur, umbrohtude tõrjumine, toitainete olemasolu ja taimede tervis. Õige mullaharimise süsteemi valikul tuleb arvestada ka sellega, et kõik tööd saaksid tehtud õigeaegselt. Vajalikud tingimused taimede arenguks tuleb saavutada võimalikult väikese energia-, aja-  ja investeeringute kuluga.

Tänapäevased hõlmadrad

Tänapäeval kasutatakse kündmiseks peamiselt hõlmatra. Varem on kasutatud ka hark-, konks-, kulp- ja vannasatra. Künnisügavus sõltub mulla huumushorisondi tüsedusest.

Kündmise positiivne mõjuRedigeeri

  • Taimejäänused ja muu orgaaniline aine saab korralikult maetud.
  • Vähem umbrohtu ja võõrtaimi, mis vähendab herbitsiidide kasutamise vajadust.
  • Väiksem seenhaigustesse nakatumise risk, kuna uued taimed ei puutu kokku eelmise saagi nakatunud taimejäänustega, mistõttu on väheneb ka fungitsiidide kasutamise vajadus.
  • Kevadel maa kuivab ja soojeneb kiiremini.
  • Parem toitainete kasutamine.
  • Puhas seemnesäng võimaldab kasutada odavamaid külvikuid.
  • Kündmine kindlustab saagikust ja on ses mõttes tootlik.

Kündmise negatiivne mõjuRedigeeri

  • Kündmise tagajärjel toimuv mulla õhustamine intensiivistab orgaanilise aine lagundmist ja tulemusena viib huumuse vähenemiseni mullas.
  • Kündmise tulemusel muutub muld paljudele mullas elavatele liikidele sobimatuks, väheneb elurikkus.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Künd". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 27. märts 2019.
  2. "Plow". Britannica, 5. märts 2014. Vaadatud 20. mai 2019.
  3. "The Plow". Science Direct, 2018. Vaadatud 20. mai 2019.