Abaza
Abaza on linn Venemaal Ida-Siberis Hakassias Lääne-Sajaani kirdepoolses eelmäestikus Abakani jõe ülemjooksul mägedevahelises nõos 148 km (mööda maanteed 179 km) Abakanist edelas. See on üks Hakassia kaugemaid kohti.
Abaza | |||||
---|---|---|---|---|---|
[ abaz'aa ] | |||||
| |||||
Pindala: 81,5 km²[1] | |||||
Elanikke: 12 272 (2021)[2] | |||||
Koordinaadid: 52° 39′ N, 90° 5′ E | |||||
Lähemate linnade kaugus:
- Taštõp 20 km loodes
- Askiz 62 km kirdes
- Beja 71 km kirdes
- Tšerjomuški 92 km idas
- Sajanogorsk 101 km (mööda maanteed 254 km) kirdes
- Belõi Jar 135 km kirdes
- Šeregeš 143 km läänes
- Šušenskoje 145 km kirdes
- Abakan 148 km (mööda maanteed 179 km) kirdes
- Taštagol 149 km (mööda maanteed 1172 km) läänes
- Sorsk 150 km põhjas
- Tšernogorsk 152 km (mööda maanteed 197 km) kirdes
- Ust-Abakan 157 km kirdes
- Minussinsk 158 km (mööda maanteed 201 km kirdes)
Abaza aeg on Moskva ajast 4 tundi ees.
Elanike arv:
- 1959: 11 600
- 1970: 15 200
- 1979: 15 800
- 1989: 17 630 (rahvaloendus)
- 2002: 18 052 (rahvaloendus)
- 2005: 17 548
- 2006: 17 300
- 2007: 17 300
- 2010: 16 901 (rahvaloendus)
Loodus
muudaLäheduses laiuvad stepid, mida ümbritsevad Sajaanide mäed taigadega.
Edelas kõrguvad Kirsa mäeharja metsased nõlvad, lõunas ja kagus Džoi mäehari.
Abaza kõrgus merepinnast on umbes 450 m.
5 km kaugusel on Abakani rauamaagimaardla, tüüpiline rauamaagimaardla, mille peamised mineraalid on magnetiit ja hematiit ning kus esineb ka mittemaagimineraal granaat. Magnetiidiga käivad kaasas aktinoliit, kloriit, kaltsiit, andesiit ning koobaltisisaldusega püriit. Samuti leidub halkopüriiti ja epidooti.
Abakani jõe vooluhulk on jaanuaris 52 m³/s; kevadel võib sulav lumi viia vooluhulga 827 kuupmeetrini sekundis. Aastal 2000 viis vesi kaasa ühe silla, nii et ühendus Tõvaga katkes.
Nimi
muudaAbaza nimi tuleb venekeelsetest sõnadest Абаканский Зaвод (Abakanski Zavod ('Abakani tehas')) 19. sajandil linna rajatud väikese malmivalu- ja rauatehase järgi. See oli asula algne nimi.
Nime tõlgendatakse ka hakassi keele põhjal, see tähendavat 'karukäppa' (аба on hakassi keeles 'karu').
Haldus
muudaAbaza on vabariikliku alluvusega linn.
Tähised
muudaOKATO kood on 95225503.
Telefoni linnakood on 39047, millele lisandub viiekohaline telefoninumber.
Sihtnumbrid on 655750, 655751 ja 655752.
Majandus
muudaAbaza asub 5 km kaugusel rauamaagimaardlast. Läheduses on ka kullamaardla. Linnas on metallurgiakombinaat ja ehitusmaterjalidetööstus.
Uuritud varu on 140 miljonit tonni maaki keskmise rauasisaldusega 41,7...43,4% koobalti-, tsingi- ja väävlilisanditega.
Kaevandamisega tegeleb AS Abakanskoje Rudoupravlenije (АО "Абаканское рудоуправление").
Aastas saadakse 2,4 miljonit tonni maaki. (Aastal 1988 saadi 3,5 miljonit tonni.) Saadus sisaldab 47,5% rauda. See saadetakse edasiseks töötluseks Novokuznetskisse.
Linnas on ka lihakombinaat, metsatööstusmajand, õmblusvabrik jt ettevõtted.
Abaza ümbruses kasvatatakse nisu, kaera, kartulit, söödakultuure, veiseid, lambaid, ja maraleid.
Liiklus
muudaLinnas on raudteejaam, kust läheb Krasnojarski raudtee Abakani ja Novokuznetski suunas.
Linna läbib maantee Abakani ja Ak-Dovuraki suunas. Ta viib üle Sajaani kuru 2200 km kõrgusel ning läbi Sajaanide kuristike Tõva Ak-Dovuraki asbestikaevanduste juurde ning edasi Tõva pealinna Kõzõli. Abazast algab 250 km pikkune mägimaantee, mis on üks kahest ühendusteest Tõvaga. (Teine läheb Abakanist Nižni Suetuki kaudu läbi Ida-Sajaani Kõzõli.
Ajalugu
muudaRauamaagimaardla oli tuntud juba rauaajal.
Abaza rajati 1856. aastal, kui võeti kasutusele Abakani jõe äärne rauamaagimardla. Uurali meistrid andsid sellele nimeks "Abakani õnnistus". Aastal 1867 asutas Uuralitest pärit kaupmees Koltšugin valukoja ja rauatöötlemistehase, mille järgi linn on nime saanud. Maardla ja tehas olid käigus 1926. aastani.
Aastal 1949 hakati ehitama uut kaevandust ja rikastusvabrikut (Abakanskoje Rudoupravlenije), mis alustasid tööd 1957. 1957. aastal avati raudtee, mis ühendab Abazad Askiziga ning sealtkaudu Kuzbassi metallurgiakombinaatidega. Umbes samal ajal ehitati Abakani-Abaza-Ak-Dovuraki maantee.
1957. aastast kaevandati maaki lahtiselt, 1962 alustas tööd 400 m sügavune maa-alune kaevandus.
Meedia
muudaLinnas tegutsevad telejaamad Telekompanija TV-Abaza ja MTV-Abaza ning ilmuvad ajalehed Abazinski Kurjer ja Abazinski Vestnik.
Turism
muuda120 km kaugusel Abazast on turismibaas Snežnõi Bars ('lumeleopard'), kus on päikeseline kliima, koopad ja mägijärv.
7 km kaugusel Abazast seedrimetsas on turismibaas Bagulnik.
Viited
muuda- ↑ https://archive.is/rQvSA, 3.01.2022, http://www.citypopulation.de/en/russia/chakasija/_/95702000000__abaza/, 3.01.2022, Russia: place Abaza, City, Chakasija.
- ↑ Q126684906