Aasakaruslane

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Aasakaruslane (perekond)

---

Aasakaruslane (Diacrisia sannio) on karuslaste sugukonda aasakaruslase perekonda kuuluv liblikaliik.

Aasakaruslane
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda
Klass	Putukad Insecta
Selts	Liblikalised Lepidoptera
Ülemsugukond	Noctuoidea
Sugukond	Karuslased Arctiidae
Alamsugukond	Arctiinae
Perekond	Aasakaruslane Diacrisia
Liik	Aasakaruslane
Binaarne nimetus
Diacrisia sannio (Linné, 1758)

Emane aasakaruslane

Esimest korda kirjeldas aasakaruslast teaduslikult Carl von Linné aastal 1758. Aasakaruslane on rohekas/kollakas liblikas.

Levila

Aasakaruslase levila hõlmab suurema osa Euroopast. Põhjas ulatub levila 68. laiuskraadini. Idas ulatub levila Põhja-Aasiast Jaapanini. Põhja-Aafrikas ja Kagu-Aasias ta ei ela. Eestis on aasakaruslane kõikjal tavaline.

Aasakaruslane elab niitudel, rabades ja noorendikes. Mägedes elab ta kuni 2400 m kõrgusel.

Valmik

Aasakaruslase tiibade siruulatus on 18–25 mm (teistel andmetel 35–50 mm ). Aasakaruslasel ilmneb tugev suguline dimorfism. Isase tiivad on helekollased roosade servade ja kesktähniga. Emase põhitoon on oranž, tiibade keskel on samuti punane tähn.

• 
  ♂
• 
  ♂ △

Eestis lendab ta päeval juunis ja juulis ühe põlvkonnana. Levila lõunaosas võib aastas olla 2 põlvkonda.

Valmik toitub mitmesugustel põõsastel ja rohttaimedel. Ta võib lennata nii päeval kui öösel; öösiti meelitab valgus aasakaruslasi ligi.

Vastne

Liblikas muneb toidutaimede lehtede alaküljele. Munad asuvad sagedamini kõrvenõgesel, võilillel, pajulillel ja teelehel. Munad on kollakasvalged ja asuvad rühmiti.

Vastsed on kaetud tumepruunide karvadega. Neil on valge pikitriip punase täpiga. Sügisel nad nukkuvad ja elavad sel kujul talve üle.

Välislingid

• Aasakaruslane andmebaasis eElurikkus
• Sissekanne saidil UKmoths
• Fotod vastsetest
• http://schmetterling-raupe.de/art/sannio.htm
• http://www.lepiforum.de/cgi-bin/lepiwiki.pl?Diacrisia_Sannio