APG III süsteem

(Ümber suunatud leheküljelt APG III)

APG III (akronüüm ingliskeelsest fraasist Angiosperm Phylogeny Group III system) on kolmas, peamiselt molekulaar-fülogeneetilisel uuringutel põhinev taimede klassifitseerimissüsteem, mis avalikustati 2009. aastal. Selle järglaseks on 2016. aastal välja antud APG IV süsteem.

APG III süsteemi loomine muuda

Taimede süstematiseerimine liigist ja perekonnast kõrgematesse taksonitesse enne detailsete geneetiliste tõendite kasutusele võtmist, põhines taimede morfoloogial ja biokeemial. Erinevate botaanikute juhtimisel koostati mitmeid süsteeme, millest üks tuntuim, 1968. aastal Arthur Cronquisti loodud ja 1981. aastal avaldatud Cronquisti süsteem, on siiani mitmetes riikides kasutatav. Fülogeneetiliste uuringute valguses ei peeta Cronquisti süsteemi enam taimede fülogeneesi õigesti kajastavaks ning rahvusvahelise süstemaatikute-botaanikute rühma Angiosperm Phylogeny Group (APG), kelle eesmärgiks on luua konsensuslik õistaimede taksonoomia, koostöö tulemusena on avaldatud neli pidevalt täienevat versiooni katteseemnetaimede fülogeneetilisest klassifitseerimissüsteemist: APG I (1998), APG II (2003), APG III (2009) ning APG IV (2016)[1].

Seltsid muuda

APG III tunnistas kõiki 45 eelmistes süsteemides kasutusel olnud seltsi ning lisas 14 uut. Selts Ceratophyllales märgiti ekslikult uueks seltsiks, kuigi see oli olemas olnud juba kahes eelmises APG süsteemis. Uued seltsid on: Amborellales, Nymphaeales, Chloranthales, Petrosaviales, Trochodendrales, Buxales, Vitales, Zygophyllales, Picramniales, Huerteales, Berberidopsidales, Escalloniales, Bruniales ja Paracryphiales.

Sugukonnad muuda

Uues süsteemis loobuti 2003. aasta versioonis kasutusele võetud nn "sulgudes" sugukondadest. APG III süsteem tunnistab 415 sugukonda. Seda on 42 võrra vähem kui eelmises süsteemis. 55 sulgudes sugukonnast loobuti 44, loobuti veel ka 18 eelmistes süsteemides kasutusel olnud sugukonnast.

Tühistatud "sulgudes" sugukonnad: Illiciaceae, Alliaceae, Agapanthaceae, Agavaceae, Aphyllanthaceae, Hesperocallidaceae, Hyacinthaceae, Laxmanniaceae, Ruscaceae, Themidaceae, Asphodelaceae, Hemerocallidaceae, Kingdoniaceae, Fumariaceae, Pteridophyllaceae, Didymelaceae, Tetracentraceae, Pterostemonaceae, Hypseocharitaceae, Francoaceae, Memecylaceae, Lepuropetalaceae, Rhoipteleaceae, Medusagynaceae, Quiinaceae, Malesherbiaceae, Turneraceae, Bretschneideraceae, Diegodendraceae, Cochlospermaceae, Peganaceae, Tetradiclidaceae, Nyssaceae, Ternstroemiaceae, Pellicieraceae, Aucubaceae, Donatiaceae, Lobeliaceae, Desfontainiaceae, Diervillaceae, Dipsacaceae, Linnaeaceae, Morinaceae ja Valerianaceae.

Tühistati sugukonnad: Limnocharitaceae, Luzuriagaceae, Sparganiaceae, Ledocarpaceae, Heteropyxidaceae, Psiloxylaceae, Oliniaceae, Rhynchocalycaceae, Parnassiaceae, Maesaceae, Myrsinaceae, Theophrastaceae, Eremosynaceae, Polyosmaceae, Tribelaceae, Aralidiaceae, Mackinlayaceae ja Melanophyllaceae.

Kasutusele võeti 20 uut sugukonda ning mõned sugukonnad liigitati ümber. Uued sugukonnad on: Petermanniaceae, Schoepfiaceae, Limeaceae, Lophiocarpaceae, Montiaceae, Talinaceae, Anacampserotaceae, Centroplacaceae, Calophyllaceae, Guamatelaceae, Gerrardinaceae, Dipentodontaceae, Capparidaceae, Cleomaceae, Cytinaceae, Mitrastemonaceae, Metteniusaceae, Linderniaceae, Thomandersiaceae ja Quintiniaceae.

Seltsivälised sugukonnad muuda

Seltsidesse mitte liigitatud sugukondade arv vähenes kolmekümne üheksalt kümneni. Apodanthaceae ja Cynomoriaceae paigutati katteseemnetaimede hulka incertae sedis. Veel kaheksa sugukonda paigutati incertae sedis erinevatesse katteseemnetaimede alamtaksonitesse.

Nendeks sugukondadeks on: Apodanthaceae, Cynomoriaceae, Dasypogonaceae, Sabiaceae, Dilleniaceae, Icacinaceae, Metteniusaceae, Oncothecaceae, Vahliaceae ja Boraginaceae.

Lahtiseks jäi sugukonna Icacinaceae taksonoomia. Apodytes, Emmotum, Cassinopsis ja veel mõned perekonnad loetakse sugukonda kuuluvaks seni, kuni uurimused seda kas kinnitavad või ümber lükkavad.

Perekonnad muuda

Kolm perekonda (Gumillea, Nicobariodendron ja Petenaea) paigutati katteseemnetaimede hulka incertae sedis. APG II süsteemis oli Gumillea taksonoomia määratlemata. Nicobariodendron ja Petenaea lisati alles nüüd. Viimane liigitati eraldi sugukonda Petenaeaceae seltsis Huerteales[2][3]

Allpool on ära toodud klassifikatsiooni kaks versiooni. Lühem versioon näitab sugukond-selts taset ning sugukondi, mis ei kuulu ühtegi seltsi. Samal tasemel asuvad sugukonnad on tähestikulises järjekorras. Tasuks tähele panna, et seltsi ei pruugi enam kuuluda samad sugukonnad, mis varasemates APG süsteemides.

Detailsema ülevaate taksonoomiast annab fülogeneetiline puu.

APG III süsteemi lühiversioon muuda

Detailsem versioon (koos sugukondadega) muuda

Legend:

* = sugukonna paigutus on muutunud;
= uus selts APG süsteemis;
§ = sugukonna piirid kirjeldatud tekstis ;
$ = sugukonnad laiemas mõistes kui APG II süsteemis ;
$$ = sugukonnad, mis olid APG II süsteemis "sulgudes", siin eelistatud kitsamas mõistes

Angiospermae muuda

Magnoliidae muuda

Monocotyledoneae muuda

Kommeliniidid muuda

Tõenäoline Dicotyledoneae sõsarselts muuda

Dicotyledoneae muuda

Päriskaheidulehelised muuda

Rosiidid muuda

Pärisrosiidid I muuda

Pärisrosiidid II muuda

Asteriidid muuda

Pärisasteriidid I muuda

Pärisasteriidid II muuda

Määratlemata positsiooniga taksonid muuda

Fülogeneetiline puu muuda

APG III süsteem põhines fülogeneetilisel puul, kuhu kuulusid kõik õistaimede 59 seltsi ja 4 määratlemata asukohaga sugukonda. Kuue ülejäänud sugukonna asetus süsteemis ei olnud võimalik kindlaks määrata ning nad on kirjas liigitustabelis "Detailne versioon".

Allpool toodud fülogeneetiline puu avaldati koos APG III süsteemiga, kuid ilma mõningate vahepealkirjadeta.

katteseemnetaimed 

Amborellales

Nymphaeales

Austrobaileyales

mesangiospermid 

Chloranthales

magnoliidid 

Canellales

Piperales

Magnoliales

Laurales

üheidulehelised 

Acorales

Alismatales

Petrosaviales

Dioscoreales

Pandanales

Liliales

Asparagales

Commelinids 

Dasypogonaceae

Arecales

Poales

Commelinales

Zingiberales

Ceratophyllales

eudicots 

Ranunculales

Sabiaceae

Proteales

Trochodendrales

Buxales

core eudicots 

Gunnerales

Dilleniaceae

Saxifragales

rosiidid 

Vitales

pärisrosiidid 
fabiidid 

Zygophyllales

Celastrales

Oxalidales

Malpighiales

Fabales

Rosales

Fagales

Cucurbitales

malviidid 

Geraniales

Myrtales

Crossosomatales

Picramniales

Sapindales

Huerteales

Brassicales

Malvales

Berberidopsidales

Santalales

Caryophyllales

asteriidid 

Cornales

Ericales

pärisasteriidid 
lamiidid 

Garryales

Boraginaceae

Gentianales

Solanales

Lamiales

kampanuliidid*

Kampanuliidid (jätkub) muuda

*campanulids 

Aquifoliales

Asterales

Escalloniales

Bruniales

Apiales

Paracryphiales

Dipsacales

Välja arvatud sugukondi asendavad alamsugukonnad muuda

APG II süsteemis sulgudesse pandud ning APG III süsteemist välja arvatud sugukondade asemele on pakutud mitmeid alamsugukondi.[4] Need on ära toodud järgnevas tabelis.

APG II süsteemis sulgudes märgitud sugukond APG III süsteemis alamsugukond
Agapanthaceae Amaryllidaceae: Agapanthoideae
Agavaceae Asparagaceae: Agavoideae
Alliaceae Amaryllidaceae: Allioideae
Amaryllidaceae Amaryllidaceae: Amaryllidoideae
Aphyllanthaceae Asparagaceae: Aphyllanthoideae
Asparagaceae Asparagaceae: Asparagoideae
Asphodelaceae Xanthorrhoeaceae: Asphodeloideae
Hemerocallidaceae Xanthorrhoeaceae: Hemerocallidoideae
Hesperocallidaceae Asparagaceae: Agavoideae
Hyacinthaceae Asparagaceae: Scilloideae
Laxmanniaceae Asparagaceae: Lomandroideae
Ruscaceae Asparagaceae: Nolinoideae
Themidaceae Asparagaceae: Brodiaeoideae
Xanthorrhoeaceae Xanthorrhoeaceae: Xanthorrhoeoideae

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. K.Kolsar, Katteseemnetaimede sekveneerimisprojektid ja genoomiduplikatsioonid taimede evolutsioonis, TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT BIOINFORMAATIKA ÕPPETOOL, Tartu 2011
  2. Christenhusz, M. J. M., M. F. Fay, J. J. Clarkson, P. Gasson, J. Morales Can, J. B. Jimenez Barrios & M. W. Chase (2010). Petenaeaceae, a new angiosperm sugukond in Huerteales with a distant relationship to Gerrardina (Gerrardinaceae), Botanical Journal of the Linnean Society 164: 16–25. http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1095-8339.2010.01074.x/abstract
  3. Christenhusz, M. J. M., M. W. Chase, & M.F.Fay (2011). Preface to "Linear sequence, classification, synonymy, and bibliography of vascular plants: Lycophytes, ferns, gymnosperms and Angiospermae", Phytotaxa 19: 4–6. http://www.mapress.com/phytotaxa/content/2011/f/pt00019p006.pdf
  4. Chase, M.W.; Reveal, J.L.; Fay, M.F. (2009), "A subfamilial classification for the expanded asparagalean families Amaryllidaceae, Asparagaceae and Xanthorrhoeaceae", Botanical Journal of the Linnean Society, 161 (2): 132–136, DOI:10.1111/j.1095-8339.2009.00999.x {{citation}}: eiran tundmatut parameetrit |lastauthoramp=, kasuta parameetrit (|name-list-style=) (juhend)

Välislingid muuda