4. Suurtükiväegrupp

4. Suurtükiväegrupp oli Eesti suurtükiväeosa asukohaga endise Tähtvere mõisa hoonetes Tartus.

4. Suurtükiväegrupp
Tegev	27. november 1918 – 1940
Riik	Eesti
Kuuluvus	Eesti sõjavägi
Liik	Suurtükivägi
Ülesanne	Katteväeosa
Suurus	Pataljon
Osa	2. Diviis 2. diviisi suurtükivägi
Garnison/staap	Tartu
Tähtpäevad	27. november
Ülemad
Võtmeisikud	kolonelleitnant Johannes Tamm

Grupp luges oma asutamisajaks 27. novembrit 1918, mil asuti Tallinnas formeerima 1. kindluse suurtükiväe divisjoni.

1939. aastal oli grupi ülem kolonelleitnant Johannes Tamm.

Ajalugu

1924. aastal muudeti Eesti suurtükiväe organisatsioon järgmiseks: 1. diviisil oli 1. diviisi suurtükivägi, 2. diviisil 2. diviisi suurtükivägi ja 3. diviisil 3. suurtükiväe rügement. 1. ja 2. diviisi suurtükiväed jagunesid kaheks grupiks. 1. augustil 1925. aastal loodi uus organisatsioon, kus suurtükivägi jagunes suurtükiväegruppideks: 1. diviisil oli 1. suurtükiväegrupp ja 2. Suurtükiväegrupp; 2. diviisil 3. suurtükiväegrupp ja 4. suurtükiväegrupp ja 3. diviisil 5. suurtükiväegrupp.

2. diviisi suurtükiväe koosseisus oli kaks suurtükiväegruppi: hilisem 3. suurtükiväegrupp asukohaga Ropka mõisas, mis moodustati 3. suurtükiväerügemendist ja 4. suurtükiväegrupp asukohaga Tähtvere mõis. 2. diviisi suurtükiväe staap asus Tartus, Jaani tänav 6.

• 2. diviisi suurtükiväe I grupi staap asus Ropka mõisas
• 2. diviisi suurtükiväe II grupi staap asus Tähtvere mõisas
  • patarei nr. 4 (endine 18 naelane patarei) - kaks 18-naelast kahurit, Tartus Krasnojarski kasarmus
  • patarei nr. 5 (endine 45-liiniline patarei) - kaks 45-liinilist haubitsat, Tähtvere mõisas ja hiljem Lasva mõisas Võrumaal. Ülem kapten Aleksander Sobolev.
  • patarei nr. 6 (endine väljapatarei nr. 8 ) - kaks 6" haubitsat, Tartus Krasnojarski kasarmus
  • patarei nr. 7 (endine 42-liiniline patarei) - kaks 42-liinilist kahurit, Tartu Krasnojarski kasarmutes ja hiljem Tähtvere mõisas,
• 2. kohalik suurtükiväepark - Tähtvere mõisas.

1928. aastal kehtestati Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlusega, Eesti kaitseväe rahuaegne organisatsioon. Välisuurtükivägi oli koondatud A, B ja C tüübilistesse gruppidesse. A tüübilises suurtükiväegrupis (1. ja 3. Suurtükiväegrupp) on staap, spetsialistide komando, kaks kerge kahuri-, üks kerge haubitsa- ja üks raske kahuri-või haubitsapatarei ning igas patareis on kaks rühma.

B tüübilises suurtükiväegrupis on staap, neli kerget ja kaks rasket patareid. Igas kerges patareis on kolm rühma, igas raskes patareis on kaks või kolm rühma. C tüübilises suurtükiväegrupis on staap, kaks kerget ja kaks rasket patareid. Igas patareis on kolm rühma.