1990. aasta Saksamaa parlamendivalimised

2. detsembril 1990 toimusid Saksamaal parlamendivalimised, et valida Liidupäeva 12. koosseis.

1990. aasta Saksamaa parlamendivalimised

← 1987
1994 →
Osavõtt 77,76%


Valimistulemused piirkonniti

Valimiste tulemusel moodustatud Liidupäeva XII koosseis

Valimiste eellugu muuda

Kaks kuud varem, 3. oktoobril 1990 oli jõustunud Saksamaa taasühinemine. Esialgu koopteeriti 144 endise Saksa DV Rahvakoja liiget Liidupäeva (63 CDUst, 33 SPDst, 24 PDSist, 9 FDPst, 8 DSUst, 7 B90/G-st). Liidupäeva lisati ligi 150 külaliskohta Lääne-Saksamaa kohtade arvu vähendamata. Tegemist oli esimeste ülesaksamaaliste vabade valimistega peale 1932. aastat.

Valimiste eel oli võimul Helmut Kohli (CDU) juhitud CDU-CSU-FDP koalitsioon. SPD kantslerikandidaadiks oli Saarimaa peaminister Oskar Lafontaine, kes oli olnud taasühinemise suhtes skeptiline. Suuremat edu talle ei ennustatud, kuna Kohli populaarsus oli taasühinemise tõttu vägagi suur.

Valimistel rakendus 5% valimiskünnis endisel Lääne-Saksamaal (koos Lääne-Berliiniga) ja Ida-Saksamaal (koos Ida-Berliiniga), kohti sai ainult selles osas, kus valimiskünnis ületati. Ka Berliin sai esimest korda valimistel osaleda - enne taasühinemist ei saanud Lääne-Berliin valimistel osaleda, vaid pidi piirduma 22 hääleõiguseta delegaadiga, kelle nimetas ametisse Lääne-Berliini esindajatekoda.

Valimised muuda

Valimisõiguslikke kodanikke Saksamaal oli kokku 60 436 560. Valimas käis 46 995 915 inimest ehk 77,76% valijaskonnast.

Partei[1] Valimisnimekirja hääled % Kohad Ühemandaadilised hääled % Kohad Kokku kohti Võrreldes eelmisega
Kristlik-Demokraatlik Liit CDU 17 055 116 36.71 76 17 707 574 38.27 192 268 +83
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei SPD 15 545 366 33.46 148 16 279 980 35.18 91 239 +46
Vaba Demokraatlik Partei FDP 5 123 233 11.03 78 3 595 135 7.77 1 79 +31
Kristlik-Sotsiaalne Liit CSU 3 302 980 7.11 8 3 423 904 7.40 43 51 +2
Rohelised (Lääne-Saksamaa) GRÜNE 1 788 200 3.85 0 2 037 885 4.40 0 0 -44
Demokraatliku Sotsialismi Partei PDS 1 129 578 2.43 16 1 049 245 2.27 1 17 Uus
Vabariiklased REP 987 269 2.13 0 767 652 1.66 0 0 Uus
Liit 90/Rohelised (Ida-Saksamaa) B90/G 559 207 1.20 8 552 027 1.19 0 8 Uus
Muud 964 823 2.08 0 861 523 1.86 0 0
Kokku kehtivaid sedeleid 46 455 772 100 334 46 274 925 100 328 662 +143
Kehtetuid sedeleid 540 143 1.15 720 990 1.53

Liidumaade kaupa jagunesid kohad järgmiselt:

Ühemandaadilised[2]
Liidumaa Kokku CDU/CSU SPD PDS FDP
Baden-Württemberg 37 36 1
Baieri 45 43 2
Bremen 3 3
Hamburg 7 1 6
Hessen 22 13 9
Alam-Saksi 31 20 11
Põhja-Rein-Vestfaal 71 33 38
Reinimaa-Pfalz 16 12 4
Saarimaa 5 5
Schleswig-Holstein 11 9 2
Kokku Lääne-Saksamaal 248 167 81
Berliin 13 8 4 1
Brandenburg 12 7 5
Mecklenburg-Vorpommern 9 8 1
Saksi 21 21
Saksi-Anhalti 13 12 1
Tüüring 12 12
Kokku Ida-Saksamaal 80 68 10 1 1
Kokku 328 235 91 1 1
Mitmemandaadilised[3]
Liidumaa Kokku SPD FDP CDU/CSU PDS B90/G
Baden-Württemberg 36 23 10 3
Baieri 41 24 9 8
Bremen 3 1 2
Hamburg 7 2 5
Hessen 26 11 6 9
Alam-Saksi 34 16 7 11
Põhja-Rein-Vestfaal 75 27 17 30 1
Reinimaa-Pfalz 18 9 4 5
Saarimaa 6 1 1 4
Schleswig-Holstein 13 8 3 2
Kokku Lääne-Saksamaal 259 119 60 79 1
Berliin 15 5 3 4 2 1
Brandenburg 10 2 2 1 3 2
Mecklenburg-Vorpommern 7 3 1 2 1
Saksi 19 8 5 4 2
Saksi-Anhalti 13 6 4 2 1
Tüüring 11 5 3 2 1
Kokku Ida-Saksamaal 75 29 18 5 15 8
Kokku 334 148 78 84 16 8

Valimiste tagajärjed muuda

Taasühinemisejärgne eufooria tuli ametis olevale kantsler Helmut Kohli juhitud CDU-CSU ja FDP koalitsioonile vägagi kasuks nii Lääne- kui ka Ida-Saksamaal. CDU-CSU-l jäi absoluutenamusest puudu vaid 13 kohta (319/332), kuid CDU-CSU-FDP koalitsiooni enamus suurenes märkimisväärselt, nad võitsid kokku 60% Liidupäeva kohtadest. FDP võitis esimest (ja viimast) korda peale 1957. aasta valimisi üksikmandaadilise koha, seda Halles. CDU esines erakordselt hästi Ida-Saksamaal, mis Saksa keisririigi ja Weimari vabariigi ajal oli SPD kants.

Uue parteina oli tekkinud parempopulistlik immigratsioonivastane Vabariiklased (Republikaner), kelle valijate jaoks ei olnud CDU-CSU piisavalt konservatiivsed. 1983. aastal asutatud partei ei olnud 1987. aasta Liidupäeva valimistel kandideerinud, kuid 1989. aastal pääses nii Lääne-Berliini esindajatekotta kui ka Euroopa Parlamenti, ka 11 päeva peale taasühinemist, 14. oktoobril toimunud Baieri maapäeva valimistel jäid nad napilt alla 5% valimiskünnise (4.85%). Partei liikmete arv oli aasta jooksul kasvanud 8 500lt 25 000 le, arvati isegi, et partei saab Saksamaa poliitmaastikul CDU-CSU, SPD, FDP ja roheliste kõrval viiendaks parteiks. Partei aga ei ületanud valimiskünnist.

Valimiskünnise rakendumise tõttu Lääne- ja Ida-Saksamaal eraldi pääses Ida-Saksamaa roheline partei (B90/G) Liidupäeva, kuid Lääne-Saksamaa rohelised jäid alla valimiskünnise. Kuigi koos oleks rohelised ületanud 5% valimiskünnise riiklikult, ei olnud nad veel ühinenud ühtseks parteiks, see sai teoks alles 14. mail 1993.

Viited muuda

  1. "Bundestag election 1990 - The Federal Returning Officer". www.bundeswahlleiter.de. Vaadatud 14. märtsil 2023.
  2. "Deutscher Bundestag seit 1949 - Wahl zum 12. Bundestag am 2.12.1990". www.wahlen-in-deutschland.de. Vaadatud 14. märtsil 2023.
  3. "Bundestagswahl 1990 - Zweitstimmen und Sitze in den Bundesländern". www.election.de. Vaadatud 2. märtsil 2023.