See artikkel räägib parlamendist; metroojaama kohta vaata artiklit Bundestag (Berliini metroojaam).

Liidupäev (Bundestag) on kahekojalise Saksamaa parlamendi valitav koda. Liidupäev vastab oma ülesannete poolest teiste maade parlamentide alamkojale, kuigi Saksamaa põhiseaduses ei ole sätestatud alam- ja ülemkoda. Parlamendi teiseks kojaks on Bundesrat ehk Liidunõukogu. Liidupäeva liikmed valitakse neljaks aastaks.

Liidupäev
Bundestag
20. Liidupäev
Tüüp
Tüüp Parlamendi esimene koda
Ajalugu
Asutatud 7. september 1949
Eelnev Riigipäev
Juhtkond
Liidupäeva president Bärbel Bas, SPD
alates 26. oktoobrist 2021
Liidupäeva asepresidendid Aydan Özoğuz, SPD
alates 26. oktoobrist 2021
Yvonne Magwas, CDU
alates 26. oktoobrist 2021
Katrin Göring-Eckardt, Rohelised
alates 9. detsembrist 2021
Wolfgang Kubicki, FDP
alates 24. oktoobrist 2017
Petra Pau, Vasakpartei
alates 7. aprillist 2006
Struktuur
Kohtade arv 736
Fraktsioonid

Koalitsioon (416)

Opositsioon (320)

Volituste kestus Neli aastat
Valimised
Valimissüsteem Proportsionaalse esindatusega segasüsteem
Viimased valimised 26. september 2021
Järgmised valimised 26. september 2025
Kogunemispaik
Riigipäevahoone, Berliin
Veebileht
https://www.bundestag.de/
Liidupäeva hoone

Seal on 598 regulaarset mandaati, millele võivad lisanduda mõned üksikud otsemandaadid. Liidupäeva otsepädevuses on kaitse- ja välispoliitika, muudes seadusküsimustes peab liidupäeva vastu võetud seadus ka veel liidunõukogust toetuse saama. Kui Saksamaa kavatseb väljaspool oma piire sõjaväelist abi osutada, ei tohi enne operatsiooni alustada, kuni liidupäev on selle operatsiooni heaks kiitnud. See kehtib ka rahuvalveoperatsioonide kohta.

Saksamaa valimissüsteem

muuda

Valimissüsteem on Saksamaal segasüsteem. Igal valijal on kaks häält. Esimene hääl läheb oma kohaliku ringkonna lemmiknimekirja kandidaadile, teine hääl läheb valija lemmiknimekirjale oma liidumaal. Pooled Bundestagi parlamendikohad jagatakse ühemandaadilistes ringkondades lihthäältenamuse põhimõttel (võitja võtab kõik). Ülejäänud pooled parlamendikohad jaotatakse teise hääle põhjal. Nimekirjamandaatide jaotamisest osavõtmiseks peab nimekiri koguma 5% kehtivatest nimekirjahäältest või võitma ühemandaadilistes ringkondades kolm kohta (kohalikke regionaalparteide huvides). Rahvusvähemusi esindavad parteid, nagu näiteks SSW (Südschleswigscher Wählerverband/Lõuna-Schleswigi Valimisliit), mis esindab taani ja friisi vähemusi Schleswig-Holsteini liidumaal, on valimiskünnisest vabastatud. Algul selgitatakse ringkonnamandaatide jaotumine nimekirjade vahel (sõltumatuna kandideerimine on Saksamaal keelatud). Siis eelmainitud valimiskünnise ületamine. Siis arvutatakse hüpoteetiline kogu Bundestagi jaotus Hare-Nimemeyeri reegli alusel nimekirjade vahel, mis ületasid künnise. Kui ringkondade kaudu sai sisse nimekiri, mis ei ületanud valimiskünnist, siis jaotatakse Hare-Nimeyeri algoritmi alusel alla künnise koha saanute nimekirjade vahel kogutud mandaatide arvu võrra vähem. Pärast hüpoteetlise jaotuse selgumist jaotatakse nimekirja tulem liidumaade vahel, kasutades sama Hare-Niemyeri reeglit. Kui nimekiri võidab liidumaa nimekirja kaudu rohkem mandaate kui ringkonnamandaatide alusel, siis läheb kohtade vahe võrra kohti liidumaa nimekirja kinnisele nimekirjale. Kui nimekiri võidab ringkonnamandaatide järgi ringkonnas rohkem kohti kui liidumaa nimekirjahäälte kaudu, siis suurendatakse saadud vahe võrra Bundestagi kohtade arvu. Nii võidetud mandaate nimetatakse ülevõidetud mandaadiks.

2020. aastatel kerkis päevakorda Liidupäeva vähendamine, eriti peale 2021. aasta valimisi. Valimisseaduse (Bundeswahlgesetz) kohaselt on Liidupäeva minimaalseks kohtade arvuks 598 kohta, kuid 2021. aasta valimiste järel oli Liidupäevas kokku 736 kohta, olles nii maailmas suuruselt kolmas parlamendikoda Hiina Rahvakongressi (2980) ja Suurbritannia lordide koja (784) järel, millest kumbki ei ole otsevalitud. Ka 2023. aasta riigieelarves sisaldus Liidupäeva kuludena 1.4 miljardit eurot. Seetõttu võeti vastu seadus, millega proovitakse Liidupäeva kärpida.[1]

Valimisõigus on kõigis vähemalt 18-aastastel Saksamaa kodanikel. Välismaal elavad Saksamaa kodanikud, kellel ei ole registreeritud elukohta Saksamaal, tohivad hääletada, kui nad on viimase 25 aasta jooksul elanud Saksamaal alates 14-aastaseks saamisest vähemalt kolm kuud.

  1. "Germany passes law to shrink its XXL parliament – DW – 03/17/2023". dw.com (inglise). Vaadatud 22. juulil 2023.