1. Tankitõrjekompanii

1. Tankitõrjekompanii on Eesti kaitseväe 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv tankitõrjerelvadega relvastatud kompanii, mille ülesandeks on brigaadi allüksuste toetamine ja iseseisev lahingutegevus võitluses vastase soomustehnikaga ehk tankitõrje.

Tankitõrjekompanii on relvastatud tavaliselt tankitõrjekahurite või tankitõrjeraketikompleksidega. Tankitõrjekompanii tegutseb lahingus üldjuhul rühmade kaupa jalaväe- või soomusvägede üksuste juurde rühmitatuna ja nende lahingurivistuses.

Tankitõrjekompanii on üksikkompanii ning selle ülem allub vahetult 1. jalaväebrigaadi ülemale.

Tankitõrjekompanii ajalugu

1930. aastal käisid Eesti kaitseväelased tutvumas Saksamaal tankitõrje tegevusega. Toona võeti eesmärgiks luua vastavalt minimaalvajadusele igale sõja korral formeeritavale diviisile motoriseeritud tankitõrjekahuritega relvastatud kompanii. Allüksuste väljakoolitamiseks moodustati Vabariigi Presidendi 13.05.1939 otsusega nr 15 1. ja 2. diviisi koosseisu kokku kolm rahuaegset tankitõrjekompaniid, nende õigusjärglane on taasiseseisvunud Eesti kaitseväe 1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii.

1. tankitõrjekompanii 1930. aastatel

1. tankitõrjekompanii oli Eesti katteväeosa asukohaga Narvas.

Kompanii rahuaegsesse koosseisu kuulus:

• juhatus,
• juhtimisrühm (vaatlusjagu ja sidejagu),
• 3 kahurirühma, igas rühmas 3 kahurit.

Kokku 106 meest, 4 maastiku sõiduautot, 5 maastiku side- ja raadioautot, 9 maastiku suurtükiautot, 2 kerget veoautot, töökojaauto, köögiauto, tsisternauto ja 3 mootorratast (neist 2 korviga).

Sõja-aegsesse koosseisu kuulus:

• juhatus,
• üldrühm,
• juhtimisrühm (vaatlusjagu ja sidejagu),
• 3 rühma, igaühes 3 tankitõrjekahurit ja üks raskekuulipilduja.

Kokku 138 meest, 9 kahurit, 3 kuulipildujat, 27 autot ja 6 mootorratast. Koosseisu muudatusega nähti alates 30. detsembrist 1939 ette raskekuulipildujate asemel kergekuulipildujad ning veoautode asemel 31 hobust, uueks isikkoosseisuks 134 meest.

1. juunil 1940 oli nimekirjas 101 ja kohal 80 meest.

Kompanii ülem oli leitnant Voldemar Aasoja.

Tänapäeval

Praegu on kompanii ülem kapten Ragnar Rannamets ning kompanii veebel vanemveebel Mihkel Paalo ning kompanii asub Jõhvis.

Väljaõpe

1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompaniis kestab väljaõpe juhtivkoosseisule ja erialaspetsialistidele 11 kuud ning põhikutsele 8 kuud. Kasutusel on EKV tankitõrje raketikompleksid Milan-2 ja Javelin Block 1. Laskmist õpetatakse peamiselt trenažööridel. Tankitõrjekompaniis antakse väljaõpe kesk- ja pikamaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmetele, seetõttu on põhirõhk lasketehnilisel ettevalmistusel ning meeskondade maksimaalselt heal koostööl.

Väljaõpe on väga mitmekülgne. Nooremallohvitseride kursusel antakse õppuritele teadmised ja oskused jalaväe ning tankitõrje suundadel. Põhirõhk on õppurite praktilise juhtimiskogemuse omandamisel. Seejärel toimub põhikutsele erialakursus raketiallüksuste relvastuse tundmaõppimiseks, pärast seda alustatakse tankitõrje jagude ja rühmade kokku töötamist. Allüksuse kursuse käigus toimuvad erinevad harjutused ning õppused, kuhu kutsutakse osalema ka üksuseid teistest väeosadest (näiteks Scoutspataljoni elukutselistest tegevväelastest koosnev tankitõrjerühm). Koostööd tehakse ka Eestisse saabunud liitlaste üksustega.

Tankitõrjekompaniis õpetatakse jälgima Eesti seadusi (näiteks õpetatakse jälgima enda ümbruskonda)

Asukoht

Tankitõrjekompanii paikneb koos Viru jalaväepataljoniga 1. jalaväebrigaadi Jõhvi linnakus. Kompanii ruumid asuvad linnaku II kasarmus (kahekordne), kus on sõdurisõbralikud ja tänapäevased elamistingimused. Linnakus on raamatukogu, see on avatud kõigile ajateenijatele ja tegevväelastele. Huviliste kasutada on piljardilaud ja lauamängud. Samuti on võimalik kasutada internetiühendusega arvuteid.

Sport paiknemiskohas

Ajateenijad ja kaadrikaitseväelased saavad mängida linnakus lauatennist, piljardit ja koroonat. Paiknemiskohas on samuti jooksurada ning spordihall, kus saab tegeleda crossfitiga. Lisaks korraldatakse mitmesuguseid sportlikke üritusi, mis on suunatud kaitseväelaste füüsilise vastupidavuse (praktikal laskevõistlus, spordipäev, kiirrännakud).

Ajateenijatel on ka võimalus kasutada pallimängusaale, ujulaid, jooksu- ja suusaradu ning muid spordirajatisi.

Sümboolika

Tankitõrjekompanii sümboolikaks on hõbedane, teravatipuline vapikilp, mille ülaosas asetsevad tähed „TT“, mis tähistab tankitõrjet ning sümboli all keskel number „1“, mis näitab brigaadi, mille alla tankitõrjekompanii kuulub. Välivormi embleemi põhiosa on roheline.