Žagarė (leedu) on linn Põhja-Leedus Joniškise rajoonis. Linn on Žagarė valla ja Žagarė regionaalpargi halduskeskuseks. Žagarė asub Svēte jõe kaldal, merepinnast 77 meetri kõrgusel.

Žagarė

leedu Žagarė
poola Żagory


Pindala 5 km²
Elanikke 1247 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 56° 21′ N, 23° 15′ E
Žagarė (Leedu)
Žagarė

Žagarė on Leedu kõige põhjapoolsem linn.

Linnas on gümnaasium ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on Žagarė mõisa hoonetekompleks, muinsuskaitse all olev vanalinn, kaks katoliku kirikut (aastaist 1633 ja 1722), samuti ka linnamägi. Svēte jõe ääres on paljand, kus avanevad dolomiidikihid.


Elanikkond muuda

  • 4000 (1861)
  • 4185 (1865)
  • 4730 (1923)
  • 4849 (1931)
  • 5443 (1939)
  • 3800 (1959)
  • 3386 (1970)
  • 3200 (1976)
  • 2918 (1979)
  • 2649 (1989)
  • 2312 (2001)
  • 1712 (2011)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Žagarė elanikest leedulasi 92,93%, venelasi 2,75%, mustlasi 2,63%, lätlasi 0,58% ja teiste rahvaste esindajaid 1,11%.[2]

Ajalugu muuda

Žagarėt on esimest korda mainitud aastal 1254, toona asus seal semgalite küla Sagera. XIII sajandil rajati selle juurde ka Raktuvė või Raktė linnus, mida on mainitud aastail 12721289. Samale linnamäele püstitas oma linnuse ka Liivi ordu, mis seisis seal XIII–XIV sajandil. Aastal 1289 rüüstasid küla ristisõdijad, kes saabusid maha suruma semgalite ülestõusu.

Žagarė mõisa on esimest korda mainitud aastal 1490. Aastal 1495 rajati selle juurde turuplats, aga aasta 1499 kirik. XVI sajandi alguses rajati asula ka Svēte jõe vasakule kaldale, aastal 1547 sai sellest Naujoji Žagarė nime kandvast asulast alev. Aastal 1623 ehitati kirik ka sinna. Mõisa juures olnud asulast sai samuti alev, mis hakkas kandma nime Senoji Žagarė, seal asus tollipunkt.

XVII sajandi keskel sai seal alguse Barbora Žagarietė kultus. Alevid said Põhjasõja ajal kannatada. 13. juulil 1769 sai alevite ümbruses alguse kõigi aegade suurim talupoegade ülestõus Leedu territooriumil. XIX sajandil ühendati alevid üheks asulaks. XX sajandi alguses rajas kohalik mõisnik alevisse seebivabriku.

Linna vana saksakeelne nimetus on Schagarren, kasutusel on olnud ka nimekuju Szagarren.

Žagarė on linn 1924. aastast. Aastal 1925 hakkas seal tegutsema meierei ja valmistati juustu. Žagarės oli ka suur juutide kogukond. Teise maailmasõja ajal asutati sealsesse getosse juute ka Šiauliaist. 2. oktoobril 1941 sealsed juudid surmati.

Linn oli aastal 2015 Leedu kultuuripealinnaks.

Pilte muuda

Tuntud elanikke muuda

 
Phoebus Levene

Viited muuda

  1. Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 5. mail 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid muuda