Ümbrikupalk
Ümbrikupalk on töötasu, mille korral jäetakse riigile maksud tasumata. Ümbrikupalga saamine tähendab seda, et töötaja ei maksa riigile makse ning seetõttu jääb ilma sotsiaalsetest tagatistest, mis talle legaalselt makstud töötasu korral tagatud oleksid.
Töötaja, kes võtab vastu ümbrikupalga, riskib sellega, et tulevikus ei saa ta töö-, haigus-, ja koondamishüvitisi ning tema pension väheneb. Samuti on ta töövaidluste korral nõrgemal positsioonil.[1]
Ümbrikupalk Eestis muuda
Palga maksmine ja vastuvõtmine mustalt ehk nn ümbrikupalga kujul on ebaseaduslik. Eestis saab 10-15% palgasaajatest osa või kogu oma palga ümbrikupalgana. Ümbrikupalga maksmine ei vabasta saajat tulumaksu maksmisest. Maksud on meie ühine fond, mida kasutame Eesti juhtimiseks ja millega igaüks meist aitab kaasa avalike teenuste osutamisele. Ainuüksi sotsiaalküsimused, haridus ja julgeolek moodustavad 57% avalikest kulutustest. Maksudena kogutud raha kasutatakse ka kultuuri, teede ehituse, keskkonnakaitse, kohtusüsteemi, põllumajanduse jne toetamiseks. Maksude maksmata jätmine võtaks meilt ära järgmised võimalused:
- koolid, lasteaiad ja ülikoolid (haridus);
- haiglad ja tervisekindlustus (perearstid, esmaabi, retseptiravimid);
- turvalisus ja ohutus (Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitsevägi);
- avalik transport (bussid, trammid, trollid, rongid);
- maanteed ja tänavavalgustus, veevarustus;
- pensionid.[2]
Plussid ja miinused muuda
Ümbrikupalga maksmisel ja vastuvõtmisel on nii plusse kui ka miinuseid:
Plussid:
- ümbrikupalga maksmine võib säilitada tööhõivet;
- töötajad võivad saada kõrgemat palka, kui makse maha ei arvestata;
- ümbrikupalk võib aidata kaasa ettevõtte ellujäämisele.
Miinused:
- ümbrikupalk õõnestab riigi võimet kontrollida töötingimuste kvaliteeti;
- ümbrikupalga tagajärjel kaotab riik tulu;
- ümbrikupalka aktsepteerides vähendavad töötajad oma õigust pensionile ja sotsiaalkaitsele[3]
Ümbrikupalga maksmine erinevates töövaldkondades muuda
Ümbrikupalga levimus Euroopas 2007. aastal oli kõige kõrgem eelkõige ehitussektoris ja tööstussektoris, kus 20% ametlikult töötavatest inimestest saavad ümbrikupalka. Põllumajanduses, majutus- ja toitlustussektoris, remonditeenustes, transpordis ja jaekaubanduses jääb ümbrikupalga saajate osakaal 2-13% vahele. Ümbrikupalga maksmine on levinud kõikides majandussektorites.[4]
| Töövaldkond | (%) |
|---|---|
| Ehitussektor | 20 |
| Tööstussektor | 20 |
| Isiklikud teenused | 14 |
| Jaekaubandus | 13 |
| Transport | 7 |
| Hotellid ja restoranid | 5 |
| Remonditeenused | 4 |
| Koduteenused | 2 |
| Põllumajandus | 2 |
Viited muuda
- ↑ "Ümbrikupalk | Maksu- ja Tolliamet". www.emta.ee. Vaadatud 25. märtsil 2023.
- ↑ "Wages paid off the books, or 'envelope wages' | Tööelu portaal". www.tooelu.ee (inglise). 13. juuli 2021. Vaadatud 25. märtsil 2023.
- ↑ Horodnic, Ioana Alexandra Williams (6. oktoober 2021). "Cash wage payments in transition economies: Consequences of envelope wages". IZA World of Labor (Ameerika inglise). DOI:10.15185/izawol.280.
- ↑ Williams, Colin C; Horodnic, Ioana A (september 2017). "Under-declaring work, falsely declaring work: under-declared employment in the European Union". ec.europa.eu. Vaadatud 25.03.2023.