Hüvitis, ka kahjutasu, kompensatsioon (inglise keeles compensation) on rahaline, aineline või moraalne kahjutasu.[1] Termin "hüvitis", mida võib asendada ka terminitega hüvitus, kahjutasu, kompensatsioon, kuulub nii sotsiaalpoliitika kui ka õiguse ja majandusteaduse valdkonda.[2] Sotsiaalkaitse valdkonnas on hüvitis inimesele makstav materiaalne või mittemateriaalne tasu.[3]

Materiaalsed ehk rahalised hüvitised on sotsiaaltoetused, mitmesugused pensioni liigid, kindlustushüvitised või muu rahaline abi. Hüvitist makstakse ühekordse toetusena või osadena ja ka perioodiliste maksetena. Mitterahaline hüvitis on teenuse pakkumine abivajajale tema eluolu parandamiseks või teenuse maksmise kohustuse ülevõtmine kolmandate isikute poolt. Mitterahaline hüvitis on ka asi või õigus, mida saab teise isiku käsutusse anda. Hüvitise andja on kas riik, kohalik omavalitsus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või seadusega määratud muu isik.[4]

Materiaalsed ehk rahalised hüvitised muuda

Sotsiaalhoolekande valdkonnas kuuluvad materiaalsete ehk rahaliste hüvitiste hulka järgmised hüvitised.

1. Pensionihüvitised – vanaduspension, töövõimetuspension, rahvapension, toitjakaotuspension, kutsealade sooduspensionid. Pensioni makstakse vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral ning selle eesmärk on tagada inimesele tema igakuine sissetulek. (Sotsiaalkindlustusamet, s. a.)

2. Perehüvitised – sünnitoetus, lapsetoetus, vanemahüvitis, lasterikka pere toetus, eestkostetava lapse toetus, üksikvanema lapse toetus, lapsendamistoetus (Sotsiaalkindlustusamet, s. a.). Perehüvitisi makstakse riigieelarvest, et toetada lastega peresid ja laste kasvatamist (Perehüvitiste seadus, 2016).

3. Puuetega inimestele makstavad sotsiaaltoetused – keskmise, raske ja sügava puudega lapse toetus, keskmise, raske ja sügava puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanema toetus (Sotsiaalkindlustusamet, s. a). Puuetega inimestele makstakse toetust riigieelarvest iseseisva toimetuleku ja võrdsete võimaluste toetamiseks. Soodustatakse õppimist ja töötamist puudest tulenevate lisakulude osalise hüvitamise kaudu (Puuetega inimeste…, 1999).

4. Kuriteoohvritele makstavad hüvitised – riiklik hüvitis isikule, kes on saanud Eesti riigi territooriumil vägivallakuriteo tagajärjel kannatada ja kellel on selle tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus või -häire või kes on selle tõttu surnud (Sotsiaalkindlustusamet, s. a.).

5. Töötamist toetavad hüvitised ja toetused – töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, koondamishüvitis, pankrotihüvitis, töövõimetoetus, ettevõtluse alustamise toetus, palgatoetus, alaealise töötamise toetus, mobiilsustoetus, sõidu- ja majutustoetus (Eesti Töötukassa, 2017).

6. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltoetused – toimetulekutoetus, täiendavad sotsiaaltoetused, matusetoetus, omavalitsuse eelarvest makstavad toetused, nt sünnitoetus, abivahenditoetus, ravimitoetus (Sotsiaalministeerium, 2016). Toimetulekutoetus on ajutine abimeede, mis aitab leevendada materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid äraelamiseks. Toimetulekutoetust maksab kohalik omavalitsus sotsiaalhoolekande seaduse ( 2015) alusel. Tegu on üksi elavale inimesele või perekonnale makstava rahalise toetusega. Kõik perekonna sissetulekud ja nendest maha arvestatavate eluasemekulude vahe on toetuse saamise aluseks. Kui raha jääb kätte vähem kui riiklikult kehtestatud toimetulekupiir, siis tekib õigus saada toimetulekutoetust (Sotsiaalhoolekande seadus, 2015).

7. Rahalised hüvitised on ka haigushüvitised, sünnitushüvitised, hooldushüvitised, hambaravihüvitised, proteesihüvitised, mida tasub haigekassa ravikindlustusega kaetud isikutele. Abi saavad need, kellel jääb terviseseisundist tingitult töine tulu saamata või kellele on ette nähtud teatud soodustused (Eesti Haigekassa, s. a.).

Mittemateriaalsed ehk mitterahalised hüvitised muuda

Mitterahalised hüvitised on peamiselt isikule osutatavad teenused.

1. Riiklik ravikindlustus – ravikindlustusega kaetud inimese teenuste kulude eest tasub haigekassa, kellel on teenuseosutajatega sõlmitud erinevad lepingud. Riikliku ravikindlustuse alla kuuluvad ka soodustingimustel väljastatavad ravimid. (Eesti Haigekassa, s. a.).

2. Kohaliku omavalitsuse osutatavad teenused – kohalikud omavalitsused on kohustatud osutama oma seatud tingimustel ja korras sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud teenuseid. Nendeks on näiteks koduteenused, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, võlanõustamisteenus, sotsiaaltranspordi teenus. Nende teenuste eest tasub peamiselt kohalik omavalitsus oma eelarvest ja neid nimetatakse mitterahaliseks hüvitiseks, sest inimesele, kellel on õigus hüvitisele, antakse seda teenusena, mitte rahaliselt kätte. (Sotsiaalhoolekande seadus, 2015).

Viited muuda

  1. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Loetud aadressil http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=h%C3%BCvitis&F=M
  2. Hüvitis. (s. a.). Eesti märksõnastik. Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli raamatukogu. Loetud aadressil http://ems.elnet.ee/
  3. Sotsiaalseadustiku üldosa seadus. (2015). Riigi Teataja I, 30.12.2015,3
  4. Sotsiaalseadustiku üldosa seadus, 2015.

Välislingid muuda

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. (1999). Riigi Teataja I, 1999, 16, 273; Riigi Teataja I, 28.11.2017, 25. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/108072016020?leiaKehtiv