Engadin

Engadin või Engadine ([ˈ|ɛ|ŋ|ɡ|ə|d|iː|n]; romanši: Engiadina; saksa: Engadin; itaalia: Engadina; prantsuse: Engadine) on pikk kõrge alpioru piirkond Šveitsi Alpide idaosas Graubündeni kantonis Kagu-Šveitsis, kus elab umbes 25 000 inimest. See järgib Inni (romanši: En) kulgu lähtest Maloja kurul (edelas) voolamas jämedalt kirdesse, kuni Inn veidi vähem kui 100 km allavoolu Austriasse jõuab. Seejärel suubub En/Inn Passau juures Doonausse, tehes sellest ainsa Šveitsi jõe, mis voolab Musta merre. Engadin on igast küljest kaitstud kõrgete mäeahelikega ning see on kuulus oma päikeselise kliima, ilusate maastike ja vabaõhutegevuste poolest.

Romanši toponüümi Engiadina kinnitati esmakordselt 930. aastal kui ladina vallis Eniatina. Välja on pakutud tuletis rekonstrueeritud etnonüümist *Eniates (keldi järelliitega -ates, mis tähistab "asunikke, elanikke", nagu Licates või Atrebates), kusjuures etnonüümi esimene osa sisaldab omakorda nime En (Aenus (Enus)). Selle tuletise all tähendaks nimi "Inni inimeste orgu".

Ida-Alpide kõrgeimad tipud on Bernina mäestikus

Engadin asub Šveitsi kõige kagupoolsemas otsas ja Ida-Alpide läänepoolses otsas ning moodustab Šveitsi osa 130 km pikkusest orust, kus voolab En/Inn, kuni see pärast suurt looget loodesse kohe enne Landeckit Austrias taas kirdesse pöörab (Austria osa kutsutakse lihtsalt Inntaliks, Inni oruks). Maloja kurult (1815 m) Austria Tirooli piirile vahetult enne Samnaunist tuleva Schergenbachi Inni suubumist kulgeb see 100 km pikkuses läbi Šveitsi, mis on alati üle 1000 m kõrgusel.

Engadin on Julieri, Albula, Flüela kurude ja Vereina tunneli kaudu ühendatud Šveitsi põhjaosa ja ülejäänud Graubündeni kantoniga. See on Põhja-Itaaliast ligipääsetav Maloja kuru kaudu läänes ja Bernina kuru kaudu lõunas. Passo del Forno (saksa: Ofenpass) kaudu on see Itaalias ühenduses Val Müstairi (saksa: Münstertal) lõunaosaga ja kaugemal lõunas üle piiri Val Venostaga (saksa: Vinschgau).

Engadini laiema piirkonna kõrgeimad mäed on Bernina mäestik edelas. Engadini teke on seotud Engadini liini tegevusega.

Engadin on traditsiooniliselt jaotatud kahte ossa:

Ülem-Engadin, Maloja kurult väikese oruni Braili juures läänes, kus org jääb üsna tasaseks ja on S-chanfini märkimisväärselt lai (kuni 1,5 km). Selle peamine keskus on Sankt Moritz ning turismi tipphooajal, talvel ja suvel, väga elav. Traditsiooniliselt kõneldav romanši idioom Ülem-Engadinis on putèr.
Alam-Engadin, Brailist Austria piirini kaugel idas, kus Inn langeb kiiremini, kulgeb nüüd pärast Suschi rohkem ida poole, org muutub kitsamaks ja järsemaks ning Eni tee on käänulisem, piirkond on palju eraldatum ja seetõttu ka vaiksem; selle peamine keskus on Scuol (1243 m). Traditsiooniliselt kõneldav romanši idioom Alam-Engadinis on vallader.

Ülem-Engadin muuda

Ülem-Engadin (romanši: Engiadin'Ota; saksa: Oberengadin) algab Maloja mäekurult (1815 m) edelas, millele järgneb järvedeahel edelast kirde poole: Lai da Segl (saksa: Silsersee), Lai da Silvaplauna (saksa: Silvaplanersee), mõlemad kuulsad purjelauasõidu poolest, ja Lai da San Murezzan (1768 m; saksa: St. Moritzersee). Edela pool langeb Maloja kuru järsult alla itaaliakeelsesse Val Bregaglia orgu (saksa: Bergell) ja siis üle Šveitsi-Itaalia piiri edasi alla Chiavennasse (325 m) ja sealt lõunasse Comosse. Lunghini kuru (2645 m) lähedal Malojast loodes ja kõrgemal asub kõige tähelepanuväärsem vesikondade kolmikpunkt Lääne-Euroopas, kust vesi voolab Inni ja seejärel Doonau kaudu Musta merre, Maira ja seejärel Po kaudu Vahemerre ning Julia ja seejärel Reini kaudu Põhjamerre.

Sankt Moritzi kuurortlinn u. 1800 m kõrgusel asub Lai da San Murezzani järve ääres. Seal toimusid 1928. ja 1948. aasta taliolümpiamängud. Seal piirkonnas on arvukalt suusakuurorte, mida teenindavad Piz Corvatschi ja Piz Nairi suusapiirkonnad.

Sankt Moritzist kirdes asub Samedani küla, mis on Ülem-Engadini keskus. Samedani lähedal suubub lõuna poolt Inni Flazi jõgi ja org avaneb mägedega ümbritsetud laiaks tasandikuks. Flaz on peamine lisajõgi, mis voolab põhja suunas Val Berninat pidi alla alates Pontresinast Ova da Rosegi ja Ova da Bernina ühinemiskohas. Siit, nende kahe jõe vaheliselt tasandikult leiab ka Samedani lennujaama.

Kõrgeim mägi Engadini laiemas piirkonnas – ja Ida-Alpides – on Piz Bernina (4049 m), 15 km Sankt Moritzist kagus.

Samedanist kirdesse jäävad mitmed Inni kallastel asuvad külad. Üks neist on Zuoz (1720 m), mis on tüüpiliste Engadini majadega küla, millel on suured paksud kivi- ja tellisseinad, lehtrikujulised aknad ja seinamaalingud, mida nimetatakse sgrafiitodeks. Need majad on suured ja neid jagavad traditsiooniliselt kaks või enam perekonda ning nende all võib olla varasem talli- või laudapiirkond. Tüüpilises Engadini külas on palju aastaringselt voolavaid purskkaevusid, mida varem kasutati joogiveeks, pesemiseks ja kariloomade jootmiseks.

Reetia raudtee punased rongid ühendavad Sankt Moritzit Samedaniga ja kulgevad peamiselt põhja–lõuna teljel Albula tunneli kaudu põhja suunas ning ühendavad Ülem-Engadini Filisuri ja Thusise kaudu kantonipealinna Churiga ja sellest tulenevalt ka ülejäänud Šveitsiga, ja lõuna suunas Bernina kuru (2253 m, Euroopa kõrgeim rongi läbisõit) kaudu läbi Val Bernina selle põhjaküljel ja Šveitsi itaaliakeelse Val Poschiavoga selle lõunaküljel koos Tiranoga Itaalias.

Reetia raudtee ühendab ka Ülem-Engadini Alam-Engadiniga kuni Scuolini ja ühendab Alam-Engadini 1999. aastast Vereina tunneli kaudu Klostersi ja Prätigauga; teine ühendus ülejäänud Šveitsiga. Suviti on Albula kuru avatud ka autosõiduks. Julieri kuru Sankt Moritzi kohal põhjas ühendab Engadini ülejäänud Graubündeniga aastaringselt. Regulaarsed Šveitsi PostAuto liinid ühendavad Ülem-Engadini Val Bregaglia, Chiavennaga Itaalias ja veelgi kaugemal Luganoga Šveitsis taas läänes.

Kohe Zuozist kirdesse jääb S-chanfi küla, mis on suurte tasaste Inni-äärsete niitude ots. Igal aastal toimub kuulus murdmaasuusatamise võistlus Engadini suusamaraton Malojast üle külmunud järvede ja lagedate niitude S-chanfi; tavaliselt osaleb maratonil 11 000 – 13 000 suusatajat.

S-chanfist allapoole maastik äkitselt muutub. Nüüd üsna metsik Inn voolab läbi järskude seintega sügava kuristiku ja rohumaad asenduvad lehisemetsadega. Zernezi juures avaneb Inni org taas lühikeseks maaks. Zernezist (1470 m) läheb Passo del Forno lõunasse, läbides Val del Spöli selle põhjaküljel, kus asub ka Šveitsi rahvuspargi üks osa, itaaliakeelsesse Val Müstairi (saksa: Münstertal) selle lõunaküljel.

Ülem- ja Alam-Engadini vaheline piir on väikeses orus Braili juures.

Alam-Engadin muuda

Pikemalt artiklis Alam-Engadin

Brailist algab Alam-Engadin (romanši: Engiadina Bassa; saksa: Unterengadin). Siin ei asu külad enam orupõhjas, peale Zernezi, vaid kõrgemal jääaegadel moodustunud päikeselistel terrassidel.

Põhja pool ühendab teine rongiliin Alam-Engadini hiljuti rajatud Vereina tunneli kaudu Klostersiga (ja Davosiga) Prätigaus. Ja edasi Landquarti kaudu Churi või Zürichiga. Alam-Engadini keskus on suusa- ja spaakuurort Scuol (u 1200 m). Engadini päris lõpus ühendab kurviline mägitee läbi sügava kuristikulaadse Val da Tschera kauge, väga eraldatud ja maksuvaba suusakuurordi Samnauniga, mis jagab tohutut suusapiirkonda Austria Ischgliga.

Samnaun, samuti kõik suuremad ja isegi enamik väiksemaid külasid peamises orus või kõrvalorgudes, on ühendatud regulaarse Šveitsi PostAuto teenusega koos Reetia raudteejaamadega kas Scuolis või mõnes muus peatuses, mis asub peamises orus kõrgemal. Regulaarne bussiteenus ühendab Scuoli ka Martina ja Austria Pfundsi kaudu Landeck-Zamsiga Tirooli Ülem-Inni orus (saksa: Tiroler Oberinntal). Siit saab peamisele raudteeliinile Zürich–Innsbruck–Salzburg–Viin. Šveitsi PostAuto ühendab ka peamist orgu Zernezist Val Müstairiga või isegi Lõuna-Tirooli Malsiga ning Itaalia bussiteenusega Martina kaudu tagasi Alam-Engadini, või vastupidi.

Demograafia muuda

Ülem-Engadinis ületab turismiga seotud inimeste suure sissevoolu tõttu peamiselt väljastpoolt Šveitsi (peamiselt Itaaliast, Austriast, Saksamaalt) (šveitsi) saksa ja itaalia keele kõnelejate arv romanši keele kõnelejate arvu ja tihedalt turismiga seotud Sankt Moritzi külas on vähe romanši keele kõnelejaid. Alam-Engadinis on romanši keel endiselt enim kõneldud keel, kuid peaaegu kõik inimesed kõnelevad teise või kolmanda keelena ka Graubündeni šveitsi saksa ja saksa standardkeelt (Šveitsi erim). Enamik kohanimesilte nii Ülem- kui ka Alam-Engadinis näitab mõlemat keelt (saksa/itaalia ja romanši), näiteks Sankt Moritz – San Murezzan, Sils – Segl, Celerina – Schlarigna.

Järved muuda

Järv	Pindala (km²)	Kõrgus (m)
Lai da Segl	4,1	1797
Lai da Silvaplauna	2,7	1791
Lej da Champfèr	0,3	1791
Lai da San Murezzan	0,78	1768

Traditsioonid muuda

Kuigi keegi ei tea, kui kaugest ajast see pärineb, toimub traditsiooniline talvine hobusaaniga sõitmine igal talvel. Paljud saanid tulid kunagi kohalikest peredest, kes on selles piirkonnas juba mitu põlvkonda elanud. Asjaolu, et nende saanid pärinevad samast ajast, kui nad isegi, aitab traditsiooni määratleda kui sellist, mis on tõenäoliselt olnud sajandeid.

Schlittéda ("saanisõit" – sõna Schlittenfahrt omab samaväärset tähendust) koosneb paljudest saanidest, millest igaühes on noor neiu ja noormees, kes on loosiga paari pandud, ja üks saan, mis kannab muusikut või muusikute rühma sõitjate ja neid saatva publiku serenaadiga lõbustamiseks.

Linnaelanikud kasutavad tüüpilist musta ja punast Engadini riietust ning hobused on kaunistatud lisaks kuljustele sulgede ja kaunistustega. Kogupäevase sõidu vältel tehakse etteplaneeritud peatusi söömiseks, tantsimiseks ja joomiseks. Öö lõpus kutsutakse noore neiu kaaslane (kes oli loosi teel välja valitud) neiu koju pidulikumale einestamisele.