Ötztal

Ötztal on alpiorg Austrias Tiroolis. Ötztaler Ache jõgi voolab läbi oru põhja suunas. Ötztal eraldab Stubai Alpe idas Ötztali Alpidest läänes. Org on 65 km pikk. Oru põhjapoolne ots on Ötztaler Ache jõe Inni suubumise kohas, 8 km Imstist idas ja 50 km Innsbruckist läänes. Seal asub oru ainus raudteejaam, Ötztali raudteejaam, mis ühendab Ötztali Arlbergi raudteega (Innsbruck-Bludenz) ja ka kiirteega A12 (E60).

Oru lõunapoolne ots, ka Gurglertaliks kutsutu, lõpeb Itaalia piiril. Oru moodustab Alpide peaahel, millel on palju liustikke ja kõrgeid tippe, sealhulgas Weißkugel ja Similaun. Obergurgli küla Ötztali lõunapoolses otsas on kõrgeimal asuv kihelkond Austrias.

Ötztalis on 5 omavalitsust (põhjast lõunasse): Sautens, Oetz, Umhausen, Längenfeld ja Sölden. Peamine tegevusala orus on turism. Orgu ümbritsevad mäed on populaarsed nii alpinistide kui ka suusatajate hulgas. Oru ülemises otsas Söldenis, Hochsöldenis ja Hochgurglis on suusakeskused. Timmelsjochi mäekuru ühendab Ötztali Passeieri oru ja Meranoga Lõuna-Tirooli provintsis Itaalias.

Ötztali liustikutee on kõrgeimal asuv sillutatud tee Alpides. See on juurdepääsutee Söldenist Rettenbachi liustikule ja Tiefenbachferneri liustikule. Liustikutee kõrgeim punkt on suusatunneli lõunapoolses otsas.

Ajalugu muuda

Postkaart Söldenist Berghofiga (umbes 1920)

Umhausen (umbes 1920)

Selle piirkonna vanimad tööriistaleiud, tõendid inimasustuse kohta on umbes tuhandeid aastaid vanad. Kuulsaim näide on hästi säilinud looduslik muumia mehest, kes elas umbes 3300 eKr, hüüdnimega Ötzi; teda nimetatakse ka Jäämeheks, Similauni meheks, Hauslabjochi meheks, Tirooli jäämeheks, Homo tyrolensiseks ja Hauslabjochi muumiaks. Ötzi leiti 1991. aastal lähedalasuvalt Schnalstali liustikult Fineilspitze ja Similauni lähedalt. Ötzi monument asub umbes tunnise jalutuskäigu kaugusel Similauni hütist.

Umhausen on vanim küla Ötztali piirkonnas.

Sölden, nagu me seda praegu teame, kasvas välja 20 hoonest 13. sajandil pKr. Üks neist hoonetest, mis on tänagi alles, on Berghof. Berghofi asukohas asuvat hoonet on esmamainitud 1370. aastal. 1588. aastal mainiti Berghofi St. Petersbergi lossi arhivaalides ühe algse talukohana.

Hedwig von Trapp / Helisev muusika muuda

Hedwig von Trapp, Trappi perekonna liige, elas ja töötas pärast perekoori lagunemist Farstis Umhauseni kohal. See töökoht, mis asub 1470 m kõrgusel merepinnast, oli mõeldud Hedwig von Trappi astma leevendamiseks. Hedwig von Trapp on tuntud muusikalist "Helisev muusika" ja samanimelisest filmist. Selles filmis on kujutatud Trappide perekonna tegemisi. Hedwig von Trapp on filmi tegelaskuju Brigitta prototüüp. Kool, kus Hedwig von Trapp töötas, on endiselt algses seisukorras.

Farst. Hedwig von Trapp töötas seal 1960. aastatel õpetajana

Galerii muuda

Nederkogel (3163 m)
Talleitspitze (3406 m)
Ötztal Längenfeldi juures
"Alm Ötztalis", Albin Egger-Lienzi maal (1911)
Berghof, tüüpiline vana talukoht, praegu alpimaja - külalistele mõeldud turismimajutus