"Ärapanija" oli huumorisaade, mida tootis firma Ruut[1] ja näitas aastatel 20032014 Kanal 2. Mart Juur ja Peeter Oja kommenteerisid ja parodeerisid selles nädala poliitika- ja meediasündmusi.

Esimene saade läks eetrisse 8. septembril 2003.[2][3] Viimane saade oli eetris 25. mail 2014.

Vaidluste tõttu oli "Ärapanijal" keelatud kasutada nii Eesti Televisiooni kui ka TV3 saadete videomaterjali. Põhjuseks toodi autoriõiguste rikkumist.

Suur osa vihjeid saate materjali jaoks tuli televaatajatelt, nii et tegevprodutsent Mart Normet on öelnud: "Naljatlemisi võib öelda, et meie toimetus on 200 000-liikmeline."[4]

Ajalugu muuda

"Ärapanija" tekkis eelmise saate "Tondi jutud" põhjal, kus saatejuhtideks olid samuti Juur ja Oja, kuid mis ei saanud nii populaarseks. "Ärapanijat" on kirjeldatud ka kui Juure ja Andrus Kivirähki raadiosaate "Rahva oma kaitse" televersiooni. Kolmas hooaeg 2005. aasta septembris algas pärast suvist vaheaega stuudio- ja arvutigraafika uue kujundusega, samuti liikus saate eetriaeg esmaspäeva õhtult pühapäeva õhtule.[viide?]

11. märtsil 2006 läks eetrisse järjekorras 100. saade. 200. saade jõudis vaatajateni veebruaris 2009.[viide?]

Saatejuhid muuda

Pikka aega olid "Ärapanija" saatejuhtideks Mart Juur ja Peeter Oja. Mitmel korral asendas ühte neist mõni teine ajutine saatejuht. Esimene kord 15. novembril 2004 oli tema asemel näitleja Eino Baskin, ning teine ja kolmas kord 11. ja 18. detsembril 2005, millal Ojat asendas Endla teatri näitleja Jaan Rekkor. Kanal 2 programmijuhi Olle Mirme sõnul oli ta Rekkori rääkimisoskust näinud Rekkori esinemistest Raadio 2 hommikuprogrammis. Aastal 2008, kui Oja oli koos Kreisiraadioga Eurovisiooni lauluvõistlusel, asendas teda kahel korral Andrus Kivirähk. Asendajatena on esinenud ka Liis Lass ja Hannes Võrno.[viide?]

Pärast Peeter Oja lahkumist saatest 2013. aastal asendasid teda vaheldumisi Gaute Kivistik ja Ott Sepp.[5]

Tegijad muuda

Peale ekraanil nähtavate saatejuhtide Mart Juure ja Peeter Oja tegelesid "Ärapanija" saadete ettevalmistamisega toimetajatena Mart Normet, Ave Lepik, Erik Moora, Tõnis Leht ja Hans Lõugas, toimetuse assistent Triin Kuldmaa, režissöör Indrek Simm ja produtsent Olavi Paide.[viide?]

Populaarsus muuda

"Ärapanija" oli üheks Eesti vaadatuimaks telesaateks. 2006. aasta märtsis vaatas TNS Emori Teleauditooriumi Mõõdikuuringu andmetel "Ärapanijat" 173 000 inimest, millega see oli Eesti telekanalite saadete hulgas vaadatavuselt 7. kohal pärast ETV saadet "Meie" ja enne "Aktuaalset kaamerat". 2005. aasta aprillis Nädala korraldatud lugejaküsitluses, millest võttis osa 3548 inimest, saavutas "Ärapanija" telesaadete kategoorias teise koha "Pealtnägija" järel.[viide?]

"Ärapanijat" jäljendas 2004. aastavahetuse "Terevisiooni" paroodiasaade "Oli, mis oli".[viide?]

"Ärapanija" tegi eponüümse väljendi "ära panema" või "ärapanemine" laialt kasutatavaks.[viide?]

Lõpusketš muuda

Esimesel ja teise hooajal oli "Ärapanija" lõpus subtiitrite näitamise ajal iseloomulik, et vaateväljas olnud operaator astus kaamera eest ära ja kõndis ekraanilt välja. Kolmandal hooajal oli saate lõpus iga kord erinev sketš, mis oli tavaliselt seotud päevakajaliste sündmustega. Mõned näited: rahvariietes tantsijapaar tantsimas ümber laua, stuudio täitumas suitsuga; ninasarviku ja orava kostüümis kujud ringi kõndimas (valimiste "erisaade"); jõulueelses saates jõuluvana kingikottidega jne.[viide?]

Viited muuda

  1. Eesti filmi andmebaas
  2. „Ärapanija 200“ sünnib publiku silme all!, mees.eu, 5. veebruar 2009.
  3. Ärapanija saab 100, publik.delfi.ee, 10. märts 2006.
  4. "Terviserike tõi Peeter Oja asemele Eino Baskini" Postimees
  5. Kaspar Käänik. Peeter Oja lahkus "Ärapanijast". Televeeb. Õhtuleht. 1. märts 2013.

Välislingid muuda