Zypliai mõis

Zypliai mõis (Zyplių dvaras) on endine mõis Leedus Šakiai rajoonis Lukšiai vallas Lukšiai alevi ja Tubeliai küla piiril. Mõisa peahoone jääb Tubeliai külla.

Zypliai mõisa peahoone

XIX sajandi alguses andis Napoleon I sealsed maad, mis toona kuulusid Varssavi hertsogiriiki, Józef Poniatowskile. Too müüs oma valduse, mille juurde kuulus 155 küla, 1813. aastal Teresė Tyszkiewiczite suguvõsast. Toonane mõisasüda asus Zypliais. Uus omanik mõisa vastu suurt huvi ei tundnud, kuna ta elas Pariisis.

Millalgi aastatel 1845–1855 müüs Teresė mõisa Jonas Bartkovskisele. Uus omanik lasi rajada uue mõisasüdame selle praegusse asukohta. Tema surma järel päris mõisa tema kasutütar Joana Volfersaite-Kučinskiene. Too külastas oma valdust vaid kaks korda: kohaliku kiriku ehitamise alustamisel ja selle sissepühitsemisel.

Vahepeal Ljudvika Ostroskienele kuulunud mõisa ostis krahv Tomas Potocki, kes asus sinna rajama esinduslikku mõisakompleksi. Potockite suguvõsa kätte jäi mõis kuni Teise maailmasõjani.

Restaureeritud peahoone

Tomas Potocki lasi mõisakompleksi aastail 1891–1901 põhjalikult ümber ehitada. Vanale klassitsistlikule peahoonele ehitati juurde kahekorruselised tiibhooned, ka lasi ta sillutada mõisa pargis olevad alleed ja rajas pargi põhjapoolse osa. 1897. aastal süttisid aurumasinast pärit sädemest mõisa puidust kõrvalhooned ja põlesid maha; nende asemele rajas krahv uued kivist hooned.

Peahoone kuulus küll 1912. aastast Tomas Potocki lesele, aga too andis hoone 1919. aastal Sejny vaimulike seminari käsutusse ning hiljem asus hoones põllumajanduskool. Pärast võõrandamist oli hoone kasutusel haiglana, kohaliku kolhoosi kontorihoonena ja kohaliku külanõukogu administratiivhoonena. 2012. aastal alustati hoone restaureerimist ja 2014. aastast asub hoones muuseum.

Lisaks peahoonele kuuluvad mõisakompleksi veel kaks kontorihoonet, köök (oli kasutusel ka saunana), kaks lauta, teenijate maja (kasutusel ka mõisavalitseja majana), ait, hoone koertele, tõllakuur ja galeriiks ümber ehitatud tallihoone. Mõisakompleksi hoonete vahele on hiljem püstitatud mitu uusehitist.

Peahoone juures paikneb park, mille pindala on 21 hektarit. Pargis kasvavad hõbevaher ja mägivaher, harilik ja punane tamm, hõbepappel ja palsamipappel, must mänd, Euroopa ja Sukatšovi lehis, arukask ja sookask, harilik jalakas ja korgijalakas.

Välislingid

• Sissekanne Leedu mõisate veebisaidil; fotod (leedu keeles)
• Sissekanne Leedu mõisate veebisaidil; asendiplaan (leedu keeles)
• Mõisakompleks Leedu kultuuriväärtuste registris (leedu keeles)
• Pildid hoonest enne selle restaureerimist