Zlatna
Zlatna (saksa keeles Klein-Schlatten, Kleinschlatten, Goldenmarkt, ungari keeles Zalatna) on linn Rumeenias Transilvaanias Alba maakonnas. Zlatna asub maakonnakeskusest Alba Iuliast ligi 28 km läänes.
| Zlatna | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||||
| |||||||
 Vaade Zlatnale | |||||||
|
| |||||||
| Pindala | 254,26 km² | ||||||
| Elanikke | 6652 (2021) | ||||||
|
| |||||||
| Koordinaadid | 46° 10′ N, 23° 13′ E | ||||||
  | |||||||
Linna haldusalasse kuulub 18 küla: Botești (Golddorf, Botesbánya), Budeni (Higendorf), Dealu Roatei (Rotberg), Dobrot, Dumbrava, Feneș (Wildendorf, Fenes), Galați (Galz, Ompolygalac), Izvoru Ampoiului (Gross-Ompeil, Nagyompoly), Pârău Gruiului (Gruybach), Pătrângeni (Peters, Ompolykövesd), Pirita (Pfirth), Podu lui Paul (Pauls), Runc (Goldrücken), Ruși (Rusch), Suseni (Oberdorf), Trâmpoiele (Trempojel, Kénesd), Valea Mică (Kleinwasser) ja Vâltori (Waldrücken, Vultur).
Roome riigi ajal asus Zlatna kohal linn nimega Ampelum, kus tegeldi kullakaevandamisega. Zlatnat on esmamainitud 1201. aastal. 1347. aastal anti Zlatnale laatade korraldamise õigus. Linnaõigused sai Zlatna 1387. aastal. 17. sajandi esimesel poolel toodi Zlatnasse kaevureid Saksamaalt ja Slovakkiast ning linn kujunes kullakaevandamise keskuseks. 20. sajandi esimesel poolel kaotas Zlatna oma senise tähtsuse ja muudeti maa-asulaks. Teise maailmasõja järel kujunes Zlatna tööstuskeskuseks ja sai 17. veebruaril 1968 linnaõigused tagasi.[1]