Zinaida Hippius
Zinaida Nikolajevna Hippius (ka Gippius; vene keeles Зинаида Николаевна Гиппиус; 20. november 1869 Beljov, Tula kubermang, Venemaa – 9. september 1945 Pariis, Prantsusmaa) oli vene luuletaja, näitekirjanik, toimetaja, prosaist, kirjanduskriitik ja filosoof, üks vene sümbolismi rajajaist, keda on nimetatud "üheks kõige mõistatuslikumatest ja intelligentsematest naistest toonasel Venemaal".[1][2] Tema abielu filosoof Dmitri Merežkovskiga kestis 52 aastat, seda kirjeldab Hippiuse viimane, lõpetamata jäänud raamat "Dmitri Merežkovski" (esmatrükk Pariisis 1951, esimene väljaanne Venemaal Moskvas 1991).
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/08/Gippius_1910s.jpg/220px-Gippius_1910s.jpg)
Zinaida Hippiuse isa Nikolai Romanovitš Hippius oli jurist ning Venemaa Senati ülemprokurör, kelle sakslasest esiisa Adolphus von Gingst, hiljem von Hippius, tuli Moskvasse 16. sajandil.[3] Zinaida Hippius tutvus Dmitri Merežkovskiga 1888. aastal[4], nad abiellusid 8. jaanuaril 1889 Thbilisis[5]. Hippius ja Merežkovski toetasid 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni, kuid pidasid Oktoobrirevolutsiooni üheks põhjuseks Aleksandr Kerenski ja tema pooldajate nõrkust, kes olid valmis rünnakuteks vaid parempoolsete leerist, mitte bolševike poolt[6]. 1919. aasta lõpus lahkusid nad Venemaalt, saanud bolševike haridusjuhilt Anatoli Lunatšarskilt loa pidada Punaarmee sõduritele loenguid Vana-Egiptusest, ning siirdusid Valgevene ja Poola kaudu Pariisi[7], kuhu olid aastate eest juhtumisi ostnud korteri[8]. Pariisi jäid nad suuremaks osaks oma pagulusajast. Pärast Merežkovski surma 1941. aastal pühendus Hippius temast raamatu kirjutamisele, mis jäi siiski pooleli.[9]
Zinaida Hippius suri 9. septembril 1945 Pariisis ja ta maeti Sainte-Geneviève-des-Bois' kalmistule.
Suurem osa Zinaida Hippiuse teostest, nii luulest kui ka proosast, ilmus Venemaal enne revolutsiooni. Eksiilis avaldas ta siiski veel kaks luulekogu, valimiku lühiproosat ning mälestusteraamatu[10][11]. Tema luulet hinnati kõrgemalt kui proosat[12][13]; kriitik Innokenti Annenski pidas Hippiuse luulet üheks vene modernismi tippudest.[7] Hippius oli ka mõjukas kriitik, kelle kriitikat iseloomustati läbinägeliku ja subjektiivsena[13].
Viited
muuda- ↑ Steve Shelokhonov. "Zinaida Gippius biography". www.imdb.com. Vaadatud 13.10.2010.
- ↑ "Zinaida Gippius". Dictionary of Literary Biography. Vaadatud 13.10.2010.
- ↑ Christa Ebert Sinaida Hippius: Seltsame Nahe. — Oberbaum Verlag: Berlin, 2004. — S.22.
- ↑ Bogomolov, N. "Love is the One". The Works of Zinaida Gippius. Vaadatud 13.10.2010.
- ↑ "Zinaida Nikolayevna Gippius". Bibliographical Dictionary. XX Century Russian Writers. Moscow: Prosveshcheniye Publishers. 1998. Lk 352. Vaadatud 13.10.2010.
- ↑ Gippius, Z.N. Memoirs. Dm. Merezhkovsky. Him and Us. Zakharov Publishers. Moscow, 2001. P.403.
- ↑ 7,0 7,1 Makarenko, Svetlana. "Zinaida Nikolayevna Gippius. "My Soul is Love"". www.peoples.ru. Vaadatud 13.10.2010.
- ↑ Fyodorov, V.S. Z.N. Gippius. Russian Literature of the XX Century. Vaadatud 13.10.2010.
- ↑ Teffi. "Зинаида Гиппиус". az.lib.ru. Vaadatud 13.10.2010.
- ↑ "Гиппиус, Зинаида Николаевна". www.krugosvet.ru. Vaadatud 13.10.2010.
- ↑ Sokolov, A.G. P. A. Nikolayev (toim). "Зинаида Николаевна Гиппиус". Russian Writers. Biobibliographical Dictionary. Moscow: Prosveshcheniye Publishers. Vaadatud 13.10.2010.
- ↑ Shchemeleva, L.M. "Зинаида Николаевна Гиппиус". The Big Kirill and Mefody Encyclopedia. Vaadatud 13.10.2010.[alaline kõdulink]
- ↑ 13,0 13,1 "Гиппиус, Зинаида Николаевна". The Russian Biographical Dictionary. Brockhaus & Efron. Vaadatud 13.10.2010.
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Zinaida Hippius |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Zinaida Hippius |
- Zinaida Hippiusele pühendatud veebileht
- Zinaida Hippius Maksim Moškovi raamatukogus
- Inglise tõlked kolmest Hippiuse luuletusest (tlk Babette Deutsch ja Avrahm Yarmolinsky, 1921)
- Inglise tõlked neljast Hippiuse miniatuurist kogumikust "Viimased luuletused"
- Vaapo Vaher "Kolmikliidud pole iial igavesed" Sirp, 24. jaanuar 2003