Zebrene vald (läti keeles Zebrenes pagasts) on vald Lätis Dobele piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Annenieki, Lielauce, Biksti ja Īle vallaga ning Salduse piirkonna Blīdene vallaga.

Zebrene vald
läti Zebrenes pagasts
Pindala: 90,5 km²
Elanikke: 413 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,6 in/km²
Keskus: Zebrene

Valla pindala on 90,5 km². 2021. aasta seisuga elas seal 409 inimest. Valla keskus on Zebrene küla. Vallavanem on Irēna Dabra (ühine Biksti vallaga).[2]

Ajalugu

muuda

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Ārīši (Arishof), Grenči (Grenzhof) ja Reņģe (Rengenhof) mõisa maadele. Aastani 1925 kandis see nime Reņģe vald (Reņģes pagasts). Aastal 1935 oli valla pindala 83,7 km² ja seal oli 1342 elanikku.[3]

Aastal 1945 moodustati vallas Zebrene ja Upenieki külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1950 liideti Upenieki külanõukoguga likvideeritav Zebrene külanõukogu. Aastal 1963 liideti Upenieki külanõukogu Biksti kolhoosi maad Biksti külanõukoguga. Aastal 1964 nimetati Upenieki külanõukogu ümber Zebrene külanõukoguks. Aastal 1975 liideti see Biksti külanõukoguga, ent aastal 1989 moodustati Zebrene külanõukogu taas.[4]

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. Aastal 1995 korrigeeriti selle piiri Īle vallaga. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.

Loodus

muuda

Valla piirile jääb Zebruse järv, valda aga Vipēdise ja Svēte järved. Suuremad jõed on Bērze jõgi ja selle lisajõgi Smukupite.

Looduskaitse all on Ieviņase saar, Ārīši lehis, Ārīši hobukastan, Ārīši pärn ja veel kaks nimetut põlispuud. Valda jääb osaliselt Zebruse ja Svēte järvede kaitseala.[5]

Kaitstavad objektid

muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Puuslikumäe hiiepaik, Grabi kalmistu muinaskalmed, Kaupji muinaskalmed, Īle metsa muinaskalmed ja Īle metsavendade punker.[6]

Asustus

muuda

Aastal 2011 elas vallas 437 lätlast, 20 venelast, 7 valgevenelast, 2 ukrainlast ja 14 leedulast.[7]

Valla ainus küla Zebrene on staatusega vidējciems ja aastal 2022 oli seal 237 elanikku.

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Dobeles novads
  3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts[alaline kõdulink]
  7. Ethnic composition of Latvia 2011
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda