Biksti vald
Biksti vald (läti keeles Bikstu pagasts) on vald Lätis Dobele piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Annenieki ja Zebrene vallaga, Tukumsi piirkonna Jaunpilsi vallaga ning Salduse piirkonna Blīdene ja Remte vallaga.
| Biksti vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Bikstu pagasts | |
|
| |
| Pindala: 96 km² | |
Elanikke: 728 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 7,6 in/km² | |
| Keskus: Biksti | |
 |
Valla pindala on 96 km². 2021. aasta seisuga elas seal 791 inimest. Valla keskus on Biksti küla. Vallavanem on Irēna Dabra (ühine Zebrene vallaga).[2]
Ajalugu muuda
Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Biksti (Bixten) ja Upe (Bächhof) mõisa maadele. Aastal 1935 oli valla pindala 62,6 km² ja seal oli 1265 elanikku.[3]
Aastal 1945 moodustati vallas Spriņģi ja Biksti külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1950 liideti Biksti külanõukoguga likvideeritav Spriņģi külanõukogu. Aastal 1963 liideti sellega Upenieki külanõukogu Biksti kolhoosi maad, ent Kaķenieki sovhoosi maad liideti Annenieki külanõukoguga. Aastal 1975 liideti sellega likvideeritav Zebrene külanõukogu, ent aastal 1989 moodustati Zebrene külanõukogu taas.[4]
Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.
Loodus muuda
Valda jääb Zebruse järv. Suuremad jõed on Bērze jõgi ja selle lisajõgi Bikstupe.
Looduskaitse all on Zebruse allikad, Vērpji Ohvrikünnapuu, Ruki tamm, Upesmuiža Jäme tamm, Bērziņi elupuu, Bērziņi tamm, Lekužase tamm, Krasti künnapuu ja veel viis nimetut põlispuud. Valda jääb osaliselt Zebruse ja Svēte järvede kaitseala.[5]
Kaitstavad objektid muuda
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Biksti mõisa hoonetekompleks, sealhulgas häärber ja vesiveski, Ezerlūķi linnamägi, Audari muinaskalmed ning Lejascīskase asulakoht.[6]
Kohaliku kaitse all on Upe mõisa hoonetekompleks, sealhulgas park, kaks lauta, teenijate maja ja häärber, Biksti mõisa park, ait, eluhoone ning hiljem teenijate majaks ümber ehitatud laut, Biksti raudteejaam, Smiltnieki linnamägi, Vērpji muinaskalmed ja Zvirgzdi muinaskalmed (ka Rootsi hauad või Kalmekaasik).[7]
Asustus muuda
Aastal 2011 elas vallas 869 lätlast, 24 venelast, 17 valgevenelast, 10 ukrainlast, 7 poolakat ja 17 leedulast.[8]
Valla keskus Biksti on staatusega vidējciems ja aastal 2022 oli seal 241 elanikku. Sama staatusega on veel Upenieki 103 elanikuga aastal 2005 ja Bērzupe 80 elanikuga aastal 2006. Staatusega mazciems on Bikstu stacija 46 elanikuga aastal 2006, Mazbiksti 67 elanikuga aastal 2006, Līvi 44 elanikuga aastal 2006 ja Jaunā māja 18 elanikuga aastal 2006.
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
-
Valla maastik -
Zebrus -
Ezerlūķi linnamägi
Viited muuda
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Dobeles novads
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid muuda
Biksti vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis