Annenieki vald
Annenieki vald (läti keeles Annenieku pagasts) on vald Lätis Dobele piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Naudīte, Auri, Biksti, Īle ja Zebrene vallaga ning Tukumsi piirkonna Jaunpilsi ja Džūkste vallaga.
Annenieki vald | |
---|---|
läti Annenieku pagasts | |
Pindala: 85,5 km² | |
Elanikke: 759 (1.01.2024)[1] | |
Rahvastikutihedus: 8,9 in/km² | |
Keskus: Kaķenieki | |
Valla pindala on 85,5 km². 2021. aasta seisuga elas seal 799 inimest. Valla keskus on Kaķenieki küla. Vallamaja asub aadressil Skolas iela 2, vallavanem on Guntis Šmīdlers.[2]
Ajalugu
muudaValla tänapäevane territoorium on kujunenud Anna (Annenhof), Ausātase (Auzenbach), Slagūne (Schlagunen) ja Brūnase (Elisenhof) mõisa maadele. Annasmuiža valda (Annasmuižas pagasts) on esmamainitud 1836. aastal. 1920. aastal nimetati see ümber Annenieki vallaks. 1935. aastal oli valla pindala 72,3 km² ja seal oli 1365 elanikku.[3]
1945. aastal moodustati vallas Slagūne ja Annenieki külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1958 liideti Annenieki külanõukoguga Naudīte külanõukogu kolhoosi Vārpa maad, aastal 1968 aga Biksti külanõukogu Kaķenieki sovhoosi maad.[4]
1990. aastal moodustati külanõukogust vald. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.
Loodus
muudaValda jääb Cibēni järv. Suuremad jõed on Bērze jõgi ja selle lisajõgi Balžna.
Looduskaitse all on Āžakalnsi Suur tamm, Āžakalnsi Väike tamm, Iņķēni tamm, Strautiņi saar, Garlauki tamm, Cibēni paju ja veel kolmteist nimetut põlispuud.[5]
Kaitstavad objektid
muudaKultuurimälestistest on riikliku kaitse all Annenieki luteri kirik, Annenieki kabel, Ozolnieki muinaskalmed ja ohvrikivid ning Cibēni muinaskalmed ehk Kapeņi küngas.[6]
Kohaliku kaitse all on Anna mõisa hoonetekompleks, sealhulgas ait ja häärber, ning Avotiņi muinaskalmed.[7]
Asustus
muudaAastal 2011 elas vallas 634 lätlast, 210 venelast, 32 valgevenelast, 27 ukrainlast, 19 poolakat ja 38 leedulast.[8]
Valla keskus Kaķenieki on staatusega lielciems ja aastal 2021 oli seal 427 elanikku. Staatusega vidējciems on Annenieki 63 elanikuga aastal 2022 ja Bērzupe 80 elanikuga aastal 2006. Staatusega mazciems on Ausātas 17 elanikuga aastal 2005, Ļukas 40 elanikuga aastal 2005, Slagūne 10 elanikuga aastal 2005 ja Zebrus muiža 14 elanikuga aastal 2005.
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
-
Bērze jõgi
-
Annenieki tiik
Viited
muuda- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Dobeles novads
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts[alaline kõdulink]
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts[alaline kõdulink]
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.