Džūkste vald (läti keeles Džūkstes pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Lestene, Slampe ja Jaunpilsi vallaga, Dobele piirkonna Dobele, Jaunbērze ja Annenieki vallaga ning Jelgava piirkonna Kalnciemsi ja Valgunde vallaga.

Džūkste vald
läti Džūkstes pagasts
Vapp
Pindala: 184,4 km²
Elanikke: 1268 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,9 in/km²
Keskus: Džūkste
Džūkste kiriku varemed

Valla pindala on 184,4 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1481 inimest.[2] Valla keskus on Džūkste küla. Vallavanem on Dace Pole (ühine Slampe vallaga).[3]

Ajalugu

muuda

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Džūkste (Siuxt), Grauzde (Grausden), Pētermuiža (Peterhof) Pienava (Pönau) ja Rumba (Rumbenhof) mõisa maadele. Vald moodustati aastal 1890, mil liideti Džūkste ja Pienava mõisavallad. Valla vana saksakeelne nimekuju oli Siuxt-Pönau. Aastal 1935 oli valla pindala 183,6 km².[4]

Aastal 1945 moodustati vallas Džūkste, Lanciņi ja Pienava külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Džūkste külanõukoguga likvideeritav Lanciņi külanõukogu. Aastal 1962 liideti sellega osa Lestene külanõukogust, aga osa Džūkste külanõukogust liideti Bērze külanõukoguga. Aastal 1971 liideti osa külanõukogust Bērze, Sala ja Kalnciemsi külanõukoguga. Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald.[5] 2009. aastast kuulub vald Tukumsi piirkonda.

Loodus

muuda

Džūkste vald asub Zemgale madalikul. Vallas voolab mitmeid väikseid jõgesid: Slampe jõgi, Džūkste jõgi ja Skudrupīte. Looduskaitse all on Kundziņi tamm, Mežsiliņi künnapuu, Lerhise tammed ja veel neliteist nimetut põlispuud. Valla idaosa jääb Ķemeri rahvusparki.[6]

Kaitstavad objektid

muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Džūkste-Lancenieki koolimaja.[7] Kohaliku kaitse all on Vanagi keskaegne kalmistu.[8]

Asustus

muuda

Aastal 2011 elas vallas 1264 lätlast, 69 venelast, 60 valgevenelast, 9 ukrainlast, 14 poolakat ja 21 leedulast.[9]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv [10]
Džūkste lielciems 393 (2020)
Džūkstesmuiža mazciems 20 (2006)
Grauzde mazciems 20 (2006)
Ķunduri mazciems 30 (2006)
Lancenieki vidējciems 247 (2020)
Mācītājmuiža mazciems 10 (2006)
Pēteri mazciems 20 (2006)
Pienava vidējciems 271 (2020)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. "Tukuma novads (vaadatud 6.01 2019)". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. jaanuar 2019. Vaadatud 8. jaanuaril 2019.
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. jaanuar 2019. Vaadatud 8. jaanuaril 2019.
  8. "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. jaanuar 2019. Vaadatud 8. jaanuaril 2019.
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda