Wilcken (Vaimõisa)

See artikkel on Vaimõisa mõisa Wilckeni suguvõsast; Bebri mõisa suguvõsa kohta vaata artiklit Wilcken (Bebri) ja Kärgula mõisa suguvõsa kohta Wilcken (Kärgula).

---

Wilcken (vene keeles Вилькен) oli Saaremaalt pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Wilckeni (Vaimõisa) suguvõsa aadlivapp

Ajalugu

Suguvõsale pani aluse XVI sajandi teisel poolel tegutsenud Hans Wilcken, kes oli Kuressaare rae liige. Hans oli mitme Eestimaa ja Liivimaa mõisa valdaja. Hansu järeltulijad omasid Voka, Vaimõisa ja Vestli mõisat ja iga mõisa omanik pani aluse Wilckenite aadlisuguvõsa eri harule.

Suguvõsa liikmeid

• Hans Wilcken (suri pärast 1568), Kuressaare raehärra
• Claus Wilcken (suri pärast 1637), Kuressaare raehärra
• Johann (Hans) Wilcken (suri enne 1655), Kuressaare raehärra
• Claus Heinrich Wilcken (1655−1704), Tallinna raehärra, kaupmees
• Conrad Wilcken (u 1638−1710), Kuressaare raehärra, kaupmees
• Johann Wilcken (u 1645−1710), Jõelähtme ja Keila pastor, Lääne-Harju praostkonna praost
• Joachim Nicolaus Wilcken (1685−1735), Hageri pastor
• Johann Andreas Wilcken (1691−1774), Tallinna raehärra ja bürgermeister, Eesti maavaeslastekohtu sekretär (1724–1727), kaupmees
• Conrad Wilcken (suri 1754), Kaarma ja Püha pastor, Saaremaa konsistooriumi assessor
• Justus Johann Wilcken (suri u 1770), Jämaja pastor
• Joachim Nicolaus Wilcken (1726−1795), Tallinna raehärra, kaupmees
• Christian Fabian Albert von Wilcken (1786−1849), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant)
• Johannes (Hans) Otto von Wilcken (1857–1900), meditsiinidoktor, Uuemõisa, Saunja, Kärbla ja Räägu mõisnik

Wilckeni suguvõsa mõisavaldused

• Eestimaa:
  • Kõrvetaguse (Körwentack) (1799−1800, pandivaldus), Kärbla (Kerwel) (1895−1904 ja 1905−1909), Lümandu (Limmat) (1727−1785), Maidla (Wredenhagen) (1789−1815), Räägu (Hohenheim) (1895−1904 ja 1905−1909), Saunja (Saunja) (1899−pärast 1900), Uuemõisa (Neuenhof) (1899−1907), Vaimõisa (Waddemois) (1802−1888), Vilkla (Wilkilby) (1899−1907), Voka (Choudleigh) (1806−1905), Ülgase (Ilgas) (1846−1888)
• Kuramaa:
  • Oksle (Oxeln) (alates 1899)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Palo (Pallamois) (1840−1842, pandivaldus), Unipiha (Unnipicht) (1853−1856, pandivaldus), Vastse-Koiola (Neu-Kirrumpäh-Koiküll) (1840−1842, pandivaldus)
• Saaremaa:
  • Igi (Schöneichen) (XVIII sajandil), Mäe-Nõmpa (Hoch-Nempa) (1777), Täätsi (Theets) (1667−?), Uue-Nõmpa (Neu-Nempa) (1777−enne 1784), Vana-Nõmpa (Alt-Nempa) (1777−enne 1784), Vestli (Wesselsdorf) (enne 1738−1789)
• Vilno kubermang:
  • Koirany
• Vitebski kubermang:
  • Arteikovitš

Kirjandus

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 481-482.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 403-404 [1].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 636-638, 696 [2] [3].
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd IV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1959. Lk 554-559.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XVI. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2005. Lk 202.
• Hansen, Alfred von. Stammtafeln nichtimmatrikulierter baltischer Adelsgeschelchter. Bd I. Hamburg-Rahlstedt: Verlegt bei Harry von Hofmann, 1961. Lk 90-101.