Volta annab kaeblikku vilet

"Volta annab kaeblikku vilet" on Aarne Rubeni romaan, millest sai "Romaanivõistluse 2000" võiduteos.

Sisu muuda

1. peatükk. Riks tutvustab oma vanaonu Gustav Kalendrit.

2. peatükk. Riks kõneleb oma nurjunud armastusest ja lisab, et vanaonu ei oleks nii käitunud.

3. peatükk. Gustav räägib oma seiklustest 1905. aasta hilissügise Tallinnas, mainib Noor-Eesti I albumi ilmumist, mässulisi miitinguid ja maasaadikute kohtumist tehase Volta keldris enne sõjaseaduse väljakuulutamist.

4. peatükk. Gustav müüb revolvrit, et Tartusse Eltse juurde sõita ja käib Teataja toimetuses Niguliste tänaval. Gustav jõuab Eltse juurde ja Elts tutvustab oma feministlikke põhimõtteid.

5. peatükk. Gustav kohtab põrandaaluste juhti Aleksander Kesküla. Ta läheb koos seltsimeestega Societase revolutsioonilisse salaseltsi Supilinnas ja kuulab seal Alma Ostra mässulist kõnet.

6. peatükk. Gustav ja Elts tantsivad korporantide korraldatud peol, Gustav läheb Kassitoomele ostma kassipoega, kes saab nimeks Miux. Gustav läheb end maale sulaseks pakkuma ja saab teenistusse Eltse isatalus.

7. peatükk. Gustavil on romaan mustlanna Leaga, välja ilmub aga Lea perepojast peigmees, kelle Gustav kogemata puuhaluga surnuks viskab.

8. peatükk. Gustav külmal maal, Kaug-Põhjas. Oma nutikusega pääseb ta nganassaanide ohverdusrituaalist.

9. peatükk. Saanud teada, et Elts on abiellunud pankuriga, kogub Gustav mõni aeg raha ja reisib peagi Euroopasse. Eksirännakutel Zürichisse sattudes peatub ta Voltaire'i kabaree ees ja astub sisse, kuna seostab seda oma kunagise töökoha Voltaga.

10. peatükk. Gustav keset dadaistide lärmakaid manifestatsioone ja šokeerivaid tuluõhtuid. Ta tutvub Tristan Tzara ja Vladimir Leniniga. Tzara demonstratiivne duell Hans Arpiga. Gustavist saab arvestatav dadaistlik kunstnik.

11. peatükk. Gustav peab filosoofilist dispuuti Leniniga. Lenini jõulupuu kirjeldus.

12. peatükk. Gustav saab kirja Tallinnast ema käest.

13. peatükk. Gustav tutvub nais-dadaisti Maia Kruscekiga, kes kannab Ypres lahingut sümboliseerivaid kõrvarõngaid.

14. peatükk. 9. aprillil 1922 jõuab Gustav tagasi Tallinnasse. Ta on rikas mees ja tuntakse kuulsa kunstnikuna ära isegi maal. Volta kaeblik vile sümboliseerib linna lähedust maale. Haridusministri vastuvõtul räägib Gustav oma tuludest.

15. peatükk. Topsivend Villem Imelill räägib Gustavile Vabadussõjast. Külastatakse 113 kommunisti protsessi. Gustav kohtub taas Eltsega.

16. peatükk. Gustav kirjutab artiklit ajakirjale Kunstiteaduslik Eksperiment.

17. peatükk. Gustav kohaliku kunstieliidi seas. Gustav ja Hanno Kompus aitavad matemaatik Paul Teppichil talu osta, kuid teel maakohta tõmbab Teppich kogemata rongis hädapidurit ja tõstetakse rongist välja.

18. peatükk. Gustavi kunstiteaduslikud arutelud ärritavad lihtsaid maainimesi.

Kriitika muuda

Ajakirjas Keel ja Kirjandus nr 11 2007 kirjutab Cornelius Hasselblatt: “Tegur, mis tõstab Rubeni romaani huviorbiiti, on ajaline distants. Poole sajandi möödudes kirjutab üks autor jälle 1905. aasta teemal ning toob varasemate teostega võrreldes sisse hoopis uue aspekti. Ruben ei rõhuta sotsiaal-majanduslikku arenguloogikat, rahvuspoliitilist aspekti ega ka vabadust, vaid tema romaan keskendub hoopis armastusele.”[1]

Ajakirjas Keel ja Kirjandus nr 12 2014 kirjutab Mart Kuldkepp: “Ruben leiab Kesküla mõistatuslikust isikust lausa dada enese, mõistuspärase ja eneseküllase ekstravagantsuse, mis romaani kui terviku seisukohalt on omamoodi mise et abime, kõige miniatuurne teisik.”[2]

Viited muuda