Nganassaanid
Nganassaanid (varem nimetatud tavgisamojeedideks) on samojeedi rahvas Euraasia põhjapoolseimas piirkonnas Taimõri poolsaarel Krasnojarski krai Taimõri rajoonis.
2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 862 nganassaani.
Nganassaanide kohta käivat infot on kogutud samojeedi rahvaid uurides. Uurimisobjektiks on olnud geograafiline jaotus ja samojeedi keele dialektid. Kirjalikke andmeid on vähe.[1]
Nimi muuda
Alates 1930. aastast on nganassaanid endi kohta kasutanud väljendit nganasaan, mis tähendab inimest. Sõnatüvi ngana tähendab ehtsat, tõelist. Kasutatakse ka kahesõnalist nimetust ngano nganasaan, mis tähendab tõlkes 'ehtne mees'. Lääne-nganassaanid nimetavad ennast nyaa – vend, mees. Samuti on sölkupi ja neenetsi keeles nyaa nganassaan. Vadejevi murdes, mida räägitakse ida pool, kutsuvad nganassaanid ennast as’a, mis tähendab vend. Nganassaane tuntakse tavgisamojeedi või lihtsalt tavgi nime all, mis neenetsi keeles tähendab avam-nganassaani, Taimõri lääneosas elavad nganassaanid.[1]
Keel muuda
Nganassaanid räägivad uurali keelkonna põhja-samojeedi alamrühma kuuluvat keelt. Põhja-samojeedi keelkonda kuuluvad ka neenetsite, eenetsite ja sölkupite keeled.[2] Nganassaanid räägivad kolmes murdes: lääne, vadejevi ja oko. Viimast räägivad dolgaanidega koos elavad nganassaanid. Murded erinevad ainult häälduse poolest ja erinevat murret kõnelevad inimesed mõistavad teineteist. Nganassaanide keeles on tunda mõjutusi dolgaanide ja evengi keelest. Esineb ka neenetsi keelest pärinevaid laensõnu. Rohkem on laene vene keelest, eriti poliitika, sotsiaalse elu, majanduse ja kultuuri vallas. Noored nganassaanid ei oska enam oma emakeeles suhelda, kuna koolis, meedias, kinos ja avalikus teeninduses puututakse pideval kokku vene keelega. Nganassaanidel puudub kirjakeel. 1988. aastal koostati vene kirjatähtedega 41 tähega tähestik, kuid pole andmeid, kas seda reaalselt ka kasutati.[1]
Naabrid muuda
Nganassaanid jagavad oma territooriumi dolgaanidega. Lõuna- ja kagunaabriks on jakuudid, edelanaabriks eenetsid. Nganassaanid on kõige põhjapoolsem samojeedi rahvas.[1]
Elupaik muuda
Territooriumi haldusjaotuselt elavad nganassaanid Taimõri Autonoomses Krasnojarski Krais, endise nimega Dolgaani-Neenetsi Rahvuslik Rajoon. Avama-nganassaanid asustavad Taimõri poolsaare lääneosa Avama Rajooni Pyasina, Dudõpta ja Boganida jõgede orge. Vadejevi murret kõnelevad nganassaanid elavad Taimõri poolsaare idaosas tundras Hatanga rajoonis Heta jõe, Taimõri järve ja Hatanga lahe kaldal. Taimõri poolsaare põhja- ja keskosa valitseb jääkõrb, lõuna poole jääb tundra. Suveperioodil tõuseb temperatuur maksimaalselt +13 °C ja talve keskmine temperatuur on külmem kui –30 °C.[1]
Rahvaarv muuda
1989. aastal elas Taimõri poolsaarel (862 km2) 55 000 elanikku, mida võib lugeda hõredalt asustatud alaks. Nganassaanid moodustavad kogu elanikkonnast väikese osa. Alles üsna hiljuti on hakanud inimesed tundrast küladesse ja linnadesse kolima. 2000. aastal märgiti nende hulgaks 855 nganassaani.[1]
Andmeid rahvaarvu kohta on saadud enamjaolt rahvaloenduste käigus. Andmed ei pruugi tõesed olla, sest on teada, et 1959. aasta rahvaloendusel märgiti suur osa eenetseid nganassaanideks. Pole välistatud, et ka teistel rahvaloendustel on nganassaanide hulka märgitud teiste etniliste rühmade esindajaid.
Välimus muuda
Nganassaanid kuuluvad uurali rassi, kus on nii europiidseid kui ka mongoliidseid jooni, viimased domineerivad europiidsete üle. Vaatamata sellele, et nganassaanid on elanud isolatsioonis, on nad segunenud teiste rahvuste esindajatega, viimasel aja dolgaanide ja venelastega. Usundilt on nad šamanistid. Nganassaanid on lühikest kasvu, kuni 160 sentimeetrit pikad. Kehaehituselt jässakad, laia näo ja kõrgete põsesarnadega. Nina on lame. Juukse- ja silmavärv on tume, kuid nahk on suhteliselt hele.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 The Red Book of the People of the Russian Empire 24. november 2012
- ↑ "Ethnologue". Vaadatud 24. november 2012.