Ava peamenüü

Vilsandi

(Ümber suunatud leheküljelt Vilsandi saar)

Vilsandi on saar Saaremaa läänerannikul.

Vilsandi
Vilsandi ja lähiümbrus
Vilsandi ja lähiümbrus
Koordinaadid 58° 23′ 0″ N, 21° 52′ 0″ E
Pindala 9,4 km²[1]
Pikkus 6,3 km
Laius 2,3 km
Rannajoone pikkus 33,25 km
Kõrgeim koht
4,5 m üle merepinna
Elanikke
22 (2017)[2]
2,3 in/km²
EE Vilsandi.PNG

Saare pindala on 9,4 km², millega see on suuruselt kümnes saar Eestis. Saare pikkus on 6,3 km ja laius maksimaalselt 2,3 km.

Vilsandi kuulub halduslikult Saaremaa valda. Saarel asub Vilsandi küla, kus elas 2017. aasta seisuga 22 elanikku. Enamik saare elanikke talviti saarel ei viibi.

Saar koos ümbritsevate aladega kuulub Vilsandi rahvuspargi koosseisu.

NimiRedigeeri

Saart on esmakordselt mainitud 1645 kui Fylsandt. 1795 nimetati saart Filsandt ja 1798 krahv Ludwig August Mellini "Liivimaa atlases" Gros Filsand, Klein Filsand.[3]

Nimi on tuletatud rootsi keelest fels ’kalju’, land ’maa’. Nime algupäraks võib olla ka vanarootsi sõna f(j)ællaland ’kõrvaline maatükk’ või vanarootsi sõna fyl ’varss’.[4]

LoodusRedigeeri

 
Talvine Vilsandi kadakatega

Saar on osa Vilsandi rahvuspargist. Siin on rikkalik merelinnustik.

Saare rannajoont liigestavad neemed, lahesopid ja paljud väikesed rannikulähedased saared. Vilsandi lääne- ja põhjarannikul domineerib dolomiitne kaljurand. Vilsandi järgi on nimetatud Jaagarahu lademe Jaagarahu kihistu Vilsandi kihid.[5]

Saarel asuvad Maturahu poolsaar, Kubjamaa säär, Orjassaare nukk, Panganukk ja Sõnninina.

Saarel kasvab männik.

Saarel leidub arusisalikku ja tähnikvesilikku.

KliimaRedigeeri

Vilsandil hakati meteoroloogilisi vaatlusi tegema juba 1865. aastal.[6]

Vilsandit võib pidada üheks Eesti päikesepaistelisemaks paigaks, kuna tavaliselt liiguvad pilved saarest kiiresti üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal. 1997. aastal mõõdeti Vilsandil päikesepaiste kestuseks aasta lõikes 2226 tundi ehk 52% võimalikust, mis oli sel ajal ka uus Eesti rekord. Ka varasem Eesti rekord oli mõõdetud Vilsandil, kui 1975. aastal tuli päikesepaiste kestuseks kokku 2338 tundi[7]. 2011. aastal registreeriti Roomassaares aga vastavaks näitajaks 2440 tundi ehk 54% võimalikust[8]

Asendi tõttu on Vilsandi Eesti kõige merelisema kliimaga paik. Nõnda on sealsed talved tavaliselt ka temperatuuri poolest kõige soojemad Eestis.[9]

AjaluguRedigeeri

 
Vilsandi päästemeeskond (1922–1923)

17. sajandil oli praeguse Vilsandi asemel kaks saart: Suur-Vilsandi (rootsi Stora Filsand) ja Väike-Vilsandi (Lilla Filsand).[10]

Väike-Vilsandi alalt on leitud Eesti üks kahest vanaaja dateeringuga kuldmüntidest: Ida-Rooma keisri Theodosius II solidus. [11]

Vilsandi asustasid 17. sajandi lõpus saarlased, kes saadeti sinna mõisamaid valvama. Kihelkonna vanimate säilinud kirikukirjade järgi on 17. sajandi lõpul Vilsandil elanud Sare Mats ja Sare Pert. 1703 jäi peale laevaõnnetust Vilsandi saarele püsivalt elama laevakapten Johan Doll. 1809. aastal on märgitud Vilsandil neli talu ja üheksa kalurihütti. Vanim põline eesti perekond on ilmselt 1796. aastal Karala mõisast Laido-nimelisele kohale saadetud inimesed, kes 1826. aastast kannavad perekonnanime Mender (hüütud ka nimega Mänder). 1860. aastal elas saarel juba 18 peret.

1809. aastal ehitati saarele tuletorn.

1927. aastal avati Vilsandi muuseum ja 1937 turistidekodu.

1942 tegi Saksamaa looduskaitseameti (Reichsstelle für Naturschutz) kaastööline, Ida-alade referent ning tuntud loomade ja lindude filmija dr Ecke Vilsandil värvifilmi lindudest ja Vilsandist.[12]

TransportRedigeeri

 
Vilsandi sadam

Vilsandi saarega toimub paadiühendus läbi Saaremaal asuva Papissaare sadama, meretee on 8 km pikk. Vilsandi ainuke sadam – Vikati – asub saare lõunarannikul, kuhu jõudmiseks tuleb läbida Käkisilma kanal. Kuna Käkisilma kanalis ristuvad paaditee ning üle laidude ja läbi mere minev traktoritee, siis Vilsandi Vikati sadamasse paadiga pääsemiseks ei tohiks paadil olla süvist rohkem kui 0,6–0,9 meetrit (sõltuvalt vee tasemest).

Vilsandi kultuuriloosRedigeeri

Vilsandil elas 1970. aastatest kuni surmani peaaegu aastaringselt lastekirjanik Heino Väli. Saareelust inspireerituna kirjutas ta siiani populaarse lasteraamatu "Silver Ükssilm, Felslandi hirmus mereröövel".

Vilsandil elab Jaan Tätte, kes on saanud saarest inspiratsiooni mitme laulu kirjutamiseks, millest ilmselt tuntuim on "Vilsandi laul" ("Selle metsa taga ei ole mets...")). Vilsandist on inspiratsiooni saanud ka Juhan Saar.

Saart külastas aastatel 1913–1914 Konrad Mägi, kes maalis saarel mitmeid teoseid. Saart on oma maalidel kujutanud ka näiteks Eerik Haamer, kes põgenes hiljem sealtkaudu Eestist Rootsi.[13]

PilteRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Vilsandi Eesti Looduse Infosüsteemis, vaadatud 14. juunil 2019.
  2. Püsielanikud on 22 saarel. Statistikaamet, 23. oktoober 2017.
  3. Marja Kallasmaa: "Saaremaa kohanimed I". Eesti Keele Instituut 1996
  4. Vilsandi Eesti kohanime andmebaasis
  5. Stratigraafia terminoloogia
  6. Vilsandi rannikujaam. Ilmateenistus.
  7. A ja O taskuteatmik, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3
  8. Rekordid: Päikesepaiste. Ilmateenistus.
  9. "Läbi aegade kõige soojem talv" Eesti Loodus, 2008/12
  10. Johannes Lootsi kaart "Pas-Kaart over oen gedeelte van de Oost-Zee beginende verby Sevenbergen tot verby Hapsal, begrijpen mede de Eylanden Oesel, Dago en een Gedeelte van Gottland.", 1697 Digitaalselt
  11. Dieter Quast: Ein skandinavisches Spathascheidenmundblech der Völkerwanderungszeit aus Pikkjärve (Polvamaa, Estland). "Jahrbuch des Römisch-germanischen Zentralmuseums Mainz" 51 (2004): 243-281
  12. Meie Maa nr.142, 5. detsember 1942.
  13. Aavo Kokk ja Andres Eilart. Pintsliga tõmmatud Eesti. Eesti Ajalehed 2011. Lk 262.

VälislingidRedigeeri