Ava peamenüü
Julianus Apostata aegsed solidused, u 361

Solidus oli Rooma keisririigi hilisema perioodi kuldmünt.

Esimesena vermis solidused Diocletianus 301 aastal pKr. Kuna ringlusse läinud müntide arv oli väike, ei omanud see majanduslikku efekti.

Lõplikult asendas endise kuldmündi aureuse solidustega Constantinus Suur. Kuldmünt kaalus u 5,5 grammi ja 72 münti vastasid ühele Rooma naelale kullas. Hiljem oli solidus kasutusel Bütsantsi riigis kuni selle riigi lõpuni. Soliduse järgi on saanud nimetuse itaalia hõbemünt soldo ja prantsuse münt sou.[1]

Eestist on leitud kaks solidust: Ida-Rooma keiser Theodosius II münt Vilsandilt ja Lääne-Rooma keisri Valentinianus III münt Saaremaalt Pajumõisast. [2]

ViitedRedigeeri

  1. "Antiigileksikon" 2. köide, Tallinn, Valgus, 1983 lk 178
  2. Dieter Quast: Ein skandinavisches Spathascheidenmundblech der Völkerwanderungszeit aus Pikkjärve (Polvamaa, Estland). "Jahrbuch des Römisch-germanischen Zentralmuseums Mainz" 51 (2004): 243-281

VälislingidRedigeeri