Vilsandi rahvuspark
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2009) |
Vilsandi rahvuspark on kaitseala Saare maakonna lääneosas. Kaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart, koos ümbritseva akvatooriumiga ja Saaremaa rannikuga hõlmab see kokku 485,9 km² suuruse ala, millest veeosa moodustab 393,5 km².[1]
| Vilsandi rahvuspark | |
|---|---|
| Koordinaadid | 58° 22′ 48″ N, 21° 52′ 48″ E |
| Pindala | 485,9 km² |
| Tüüp | rahvuspark |
| Moodustatud | 1993 |
Baltimaade vanim kaitseala hõlmab erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal.
Registreeritud on üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku (üle 4000 paari). Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde.
Rahvuspargi bioloogiajaam asub Vilsandil.
Vilsandi rahvuspargis Harilaiul asuv Kiipsaare nukk oli filmi "Somnambuul" tegevuspaigaks.
Rahvuspargi ülesanded
muuda
Rahvuspark on moodustatud eesmärgiga
- kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust kaitsetingimuste kaudu;
- kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku;
- ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte;
- arendada ja säilitada Lääne-Eesti rannikuala traditsioonilist eluviisi;
- leida uusi linde.
Ajalugu
muuda21. septembril 1971 suurendati Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 457 Vaika looduskaitseala 10 689 hektarini ja nimetati Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks. Looduskaitseala hõlmas nüüd sadakonda mitmesuguses suuruses eriilmelist saart (kogupindalaga 1289 ha).
8. detsembril 1993 moodustati Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega Vilsandi Riikliku Looduskaitseala ja Harilaiu botaanilis-zooloogilise kaitseala baasil Vilsandi rahvuspark.
Vilsandi Riikliku Looduskaitseala koosseisu kuulusid: Vilsandi bioloogiajaam (ladu, saun, generaatorihoone, garaaž-töökoda, pumbamaja, Vikati sadamakai) — Saaremaa, Kihelkonna vald; 2 kordon-elamut; Kuusnõmme teeninduskeskuse vundament — Saaremaa, Lümanda vald; Papisaare ladu — Saaremaa, Kihelkonna vald.[2]
22. mail 1996 Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitati Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri ja piirid. Rahvuspark (pindala 23 757 hektarit) hõlmab pankaderohke rannikuala Harilaiust Soegininani, Vilsandi saare, Loonalaiu ning 160 väikesaart ja rahu.
1997 sai Vilsandi rahvuspark rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala) staatuse. Sama aasta 6. detsembril avati rahvuspargi külastuskeskus Loona mõisas. Alates 1997. aastast kasvatatakse Vilsandil ka jaanalinde.
2012. aastal liitus Vilsandi rahvuspark liitus noore looduskaitsja programmiga Junior Ranger, mis toimub kõigis Eesti rahvusparkides.[3]
Piirangud
muudaHarilaiu poolsaarel ei ole lubatud Keskkonnaameti nõusolekuta mootorsõidukitega edasi liikuda Harilaiu puhkekoha parklast.
Kalastamisel kehtivad järgmised eritingimused. Mere sihtkaitsevööndis on kalapüük keelatud 15. aprillist kuni 15. juulini. Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahel on kalapüük keelatud 1. oktoobrist kuni 30. novembrini. Harrastuskalapüük on lubatud Laialepa lahel, välja arvatud püük võrgu ja õngejadaga. Ujuvvahenditega ei ole lubatud sõita Mere sihtkaitsevööndis ja Laialepa lahel.[viide?]
Loodusobjektid Vilsandi rahvuspargis
muudaPoolsaared: Eeriksaare poolsaar – Elda poolsaar – Harilaid (poolsaar) – Juksirahu poolsaar – Kakru nukk – Kelba nukk – Kiipsaare nukk – Kubjama säär – Kuusnõmme poolsaar – Maturahu poolsaar – Orjassaare nukk – Panga nukk – Papissaare poolsaar – Pikanina
Lahed: Abaja laht – Atla laht – Auksaare laht – Haagi lõugas – Junkru laht – Kihelkonna laht – Kiirassaare laht – Kiisa laht – Kuusnõmme laht – Kööbe lõugas – Lülle laht – Uudepanga laht
Saared: Aherahu – Alumine Vaika saar – Antsulaiud – Innarahu – Kalarahu – Karirahu – Keskmine Vaika saar – Kitselaid – Kolmekivirahud – Koerakuiv – Kuivarahu (Telve juures) – Kuivarahud (Vilsandi lõunarannikul) – Kullipank – Kurgurahu – Käkimaa – Käkirahu – Laasirahu – Lambarahu – Lausma saar – Linderahu – Loonalaid – Mihklirahu – Mustpank – Noogimaa – Nootamaa – Pihlalaid – Piskumadal – Punasekivirahu – Pätsurahu – Rannasitik – Riinurahu – Saarejaagu rahud – Salava – Sepasitik – Sokulaid – Säinaste kuiv – Telve – Umalakotid – Urverahu – Vasikalaid – Vesiloo – Vilsandi – Võrkrahu – Ülemine Vaika saar
Viited
muuda- ↑ Vilsandi rahvuspark. Keskkonnaportaal, vaadatud 9.10.2024.
- ↑ Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta. Vastu võetud 25.10.1993 nr 328, RT I 1993, 70, 999
- ↑ "Noored looduskaitsjad".
Kirjandus
muuda- Jüssi, Fred. Vilsandi = Вилсанди. Tallinn, Eesti Raamat, 1982.
- Mägi, Maris (2017). "Vilsandi-kirjanduse geokriitiline analüüs" (bakalaureusetöö, juhendaja Kadri Tüür)
- Semm, M., Järvet, A., Sepp, K. (2018). Vilsandi rahvuspargi maakasutuse muutused viimasel sajal aastal. Järvet, A. (toim), Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 43. kd. Tallinn, 166–192.
Välislingid
muuda- Vilsandi rahvuspark Eesti kaitsealade kodulehel
- Vilsandi rahvuspark keskkonnaportaalis
- Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri
- Artikkel: Noored loodushuvilised uurisid Vilsandi rahvusparki 01.07.2016 Saarte Hääles
- Vilsandi linnuriik 90 ajakirjast Eesti Loodus
- Vilsandi Rahvuspark 95 aastane
