Harilaid (poolsaar)

Harilaid on poolsaar Saaremaa looderannikul Saare maakonnas Saaremaa vallas. Harilaiu liitub idas umbes 300 meetri laiuse maakaela kaudu Tagamõisa poolsaarega.

Poolsaare pindala on 3,6 km². Harilaiul on suured liivaalad ja kliburand, lõunas kasvab männik. Poolsaare keskosas on riimveeline järv – Laialepa laht.

Loodetipus Kiipsaare neemel on tuletorn.

Kaitsekord

Harilaiu poolsaar kuulub Vilsandi rahvuspargi koosseisu Kiipsaare ja Harilaiu sihtkaitsevööndina. Kiipsaare nukist läänes asub Laevarahu loodusreservaat, kus inimeste viibimine on keelatud, kuna seal asub hallhüljeste lesila.

Külastaja meelespea

• Jalgsiliikumisel piiranguid ei ole. Harilaiul on võimalik liikuda mööda Harilaiu matkarada.
• Jalgrattaga liikumine on lubatud mööda olemasolevaid teid ja radu.
• Mootorsõidukiga liiklemine Harilaiul ei ole lubatud. NB! Jälgi liiklusmärke! Auto saab parkida Harilaiu poolsaare alguses olevasse parklasse, kus asub ka RMK Harilaiu puhkekoht
• Harrastuskalapüük on lubatud Laialepa lahel, v.a püük võrgu ja õngejadaga. Ujuvvahenditega ei ole lubatud sõita Laialepa lahel.
• Organiseeritud turismi ja massiürituste (osalejate arvuga üle 50 inimese) korraldamine on lubatud kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekul.
• Lõkke tegemine ja telkimine on lubatud vaid Harilaiu telkimisalal. NB! Pea kinni tuleohutusnõuetest ning tule tegemise keelust!

Harilaiu matkarada

Harilaiu matkarada annab võimaluse tutvuda mitmekesise rannikuloodusega. See on hea linnu- ja hülgevaatlusala. Matkaraja ääres asub telkimisala. Lisaks matkarajale võib liikuda ka mööda rannikut.

• Algus ja lõpp: Harilaiu puhkekoht parklaga
• Pikkus:
  • 11 km rada ümber poolsaare
  • 9 km Harilaiu puhkekoht – Kiipsaare tuletorn – Harilaiu puhkekoht
  • 6 km Harilaiu puhkekoht – Harilaiu telkimisala – Harilaiu puhkekoht
• Tähistus: suunaviidad, märgistatud postid
• Märksõnad: jalgsimatkamine, linnuvaatlus, hülgevaatlus, avatud luitemaastik, rannikukooslus, Kiipsaare tuletorn, Laialepa laht.
• Hooldaja: Riigimetsa Majandamise Keskus

Loodus

Harilaid on pikliku kuju ja lainja rannajoonega poolsaar rahvuspargi põhjaosas. Mõned sajandid tagasi oli Harilaid veel saar, nüüdseks on see ühenduses Tagamõisa poolsaarega. Suurema osa Harilaiust võtavad enda alla männimets ja vanast merelahest tekkinud järv – Laialepa laht. Mere kulutava-kuhjava tegevuse tulemusena muutub rannajoon Harilaiul, eriti Kiipsaare nukil, pidevalt. Seal paiknev tuletorn ehitati 1933. aastal poolsaare keskele. Nüüdseks on Kiipsaare majakas kaugel merevees.

Poolsaart iseloomustab mitmekesisus. Seal kasvavatest taimeliikidest on haruldasemad rand-ogaputk (Eryngium maritimum), rand-orashein (Elymus farctus) ja loim-vesipaunikas (Hydrocotyle vulgaris). Harilaiu piirkonda jääb ka üks Eesti suurematest väikese käopõlle kasvukohtadest. Kuivadel nõmmedel kasvab rohkesti erinevaid samblaid ja samblikke, liivasel rannikul rand-seahernest (Lathyrus maritimus), liiv-vareskaera (Leymus arenarius) ning rand-luidekaera (Ammophila arenaria).

Harilaid on peatuskohaks läbirändel lindudele. Sealset piirkonda kasutavad talvituspaigana kogu maailmas ohustatud kirjuhahad. Kahepaiksetest esineb juttselg-kärnkonna ehk kõret (Bufo calamita) ja rabakonna (Rana arvalis). Harilaiust läänekaares paikneb Laevarahu loodusreservaat, kus lesivad meelsasti hallhülged (Halichoerus grypus). Nende ulgumine kostab ka poolsaarele.

Harilaiul on taastatud kõrede elupaiku. Selleks on liivikutelt eemaldatud sinna kunagi istutatud kultuurmännikuid ning loodud kõrele liikumiseks sobiv avamaastik ja kudemiseks sobivad veekogud. Sellest tööst võidavad ka paljud teised avatud liivikutega seotud liigid.

Välislingid

• RMK taastab Harilaiul haruldase juttselg-kärnkonna elupaiku 20.02 RMK