Vikipeedia:Vikiprojekt Seened/400 Eesti seent

< Vikipeedia:Vikiprojekt Seened

Seened Kuulo Kalamehe ja Vello Liiva raamatust "400 Eesti Seent" (2005).

~~läbikriipsutatud~~ – soliidse või enam-vähem soliidse pikkusega artiklid
/ – artikkel on võõrkeelses Vikipeedias hea või eeskujuliku artikli staatusega.

Ketasseened

harilik ringik (Cudonia circinans) – 1
pisipahtlik (Mitrula paludosa) – 2
kollane hüüvik (Leotia lubrica) – 3
kollane bisporell (Bisporella citrina) – 4
väike rohetiksik (Chlorociboria aeruginascens) – 5
harilik karikseen (Sarcoscypha austriaca) – 6
lehterkarikseen (Microstoma protracta) – 7
kroonliudik (Sarcosphaera coronaria) – 8
harjasliudik (Humaria hemisphaerica) – 9
kuldsoverbiell (Sowerbiella imperialis) – 10
maapunnik (Byssonectria terrestris) – 11
kobarik (Pseudombrophila guldeniae) – 12
suur punaliudik (Aleuria aurantia) – 13
~~limatünnik (Sarcosoma globosum) – 14~~
valge helvell (Helvella crispa) – 15
sile helvell (Helvella elastica) – 16
tume helvell (Helvella lacunosa) – 17
~~kevadkogrits (Gyromitra esculenta) – 18~~
hiidkogrits (Gyromitra gigas) – 19
sügiskogrits (Gyromitra infula) – 20
~~liudkogrits (Gyromitra perlata) – 21~~
mürkelliudik (Disciotis venosa) – 22
kurrel (Ptychoverpa bohemica) – 23
ümarmürkel (Morchella esculenta) – 24
kuhikmürkel (Morchella conica) – 25
hiidmürkel (Morchella elata) – 26

Tardseened

suur sarvharik (Calocera viscosa) – 27
lehterüdik (Tremiscus helvelloides) – 28
üdik (Pseudohydnum gelatinosum) – 29
harilik süldik (Exidia glandulosa) – 30
pruun kõhrik (Tremella foliacea) – 31
kollane kõhrik (Tremella mesenterica) – 32

Mittelehikseened

~~harilik kukeseen (Cantaharelleus cibarius) – 33~~
kahvatu kukeseen (Cantharellus pallens) – 34
kollakas kukeseen (Cantharellus aurora) – 35
lehter-kukeseen (Cantharellus tubiformis) – 36
must torbikseen (Craterellus cornucopioides) – 37
pruun toruseen (Pseudocraterellus sinuosus) – 38
keel-tõlvharik (Clavariadelphus ligula) – 39
tömp tõlvharik (Clavariadelphus truncatus) – 40
suur tõlvharik (Clavariadelphus pistillaris) – 41
timpnarmik (Hydnum repandum) – 42
pruunjas narmik (Hydnum rufescens) – 43
harilik lambaseenik (Albatrellus ovinus) – 44
~~kährikseen (Sparassis crispa) – 45~~
kuldharik (Ramaria aurea) – 46
vurrik (Gomphus clavatus) – 47
~~harilik põdramokk (Sarcodon imbricatus) – 48~~
väävlik (Laetiporus sulphureus) – 49
soomustorik (Cerioporus squamosus) – 50
põõsastorik (Polyporus umbellatus) – 51
~~austerservik (Pleurotus ostreatus) – 52~~
loorservik (Pleurotus dryinus) – 53
kollane hammaslehik (Neolentinus lepideus) – 54
kase-hammaslehik (Panus conchatus) – 55
kuldkülik (Phyllotopsis nidulans) – 56

Lehikseened

~~lepapuravik (Gyrodon lividus) – 57~~
lehise-õõspuravik (Suillus cavipes) – 58
pipartatik (Chalciporus piperatus) – 59
punajalg-sametpuravik (Xerocomellus chrysenteron) – 60
rohekas sametpuravik (Xerocomus subtomentosus) – 61
pruun sametpuravik (Imleria badia) – 62
lehmatatik (Suillus bovinus) – 63
sootatik (Suillus flavidus) – 64
võitatik (Suillus luteus) – 65 </
lambatatik (Suillus granulatus) – 66
roosa tatik (Suillus collinitus) – 67
~~liivtatik (Suillus variegatus) – 68~~
lehisetatik (Suillus viscidus) – 69
~~kuldtatik (Suillus grevillei) – 70~~
sapipuravik (Tylopilus felleus) – 71
harilik kivipuravik (Boletus edulis) – 72
võrk-kivipuravik (Boletus reticulatus) – 73
männi-kivipuravik (Boletus pinophilus) – 74
tamme-kivipuravik (Suillellus luridus) – 75
saatana-kivipuravik (Rubroboletus satanas) – 76
~~mõru kivipuravik (Caloboletus radicans) – 77~~
kasepuravik (Leccinum scabrum) – 78
valge puravik (Leccinum holopus) – 79
kirju puravik (Leccinum variicolor) – 80
pargipuravik (Leccinum quercinum) – 81 => syn. haavapuravik
~~haavapuravik (Leccinum aurantiacum) – 82~~
pomerantspuravik (Leccinum versipelle) – 83
pihkane liimik (Gomphidius glutinosus) – 84
roosa liimik (Gomphidius roseus) – 85
männiliimik (Chroogomphus rutilus) – 86
~~tavavahelik (Paxillus involutus) – 87~~
lepavahelik (Paxillus filamentosus) – 88
sametvahelik (Tapinella atrotomentosa) – 89
lehvikvahelik (Tapinella panuoides) – 90
kuld-kukeseenik (Hygrophoropsis aurantiaca) – 91
majavamm (Serpula lacrymans) – 92
niit-võlvnutt (Cuphophyllus virgineus) – 93
aas-võlvnutt (Cuphophyllus pratensis) – 94 --> sün. kollane vesinutt?
papagoi-limavesinutt (Gliophorus psittacinus) – 95
kuhik-vesinutt (Hygrocybe conica) – 96
veri-ebavesinutt (Hygrocybe coccinea) – 98
lõhnav limanutt (Hygrophorus agathosmus) – 99
oliiv-limanutt (Hygrophorus olivaceoalbus) – 100
sügis limanutt (Hygrophorus hypothejus) – 101
ketas-limanutt (Hygrophorus discoideus) – 102
kitse-limanutt (Hygrophorus camarophyllus) – 103
kuiv limanutt ( Hygrophorus penarius) – 104
haisev limanutt (Hygrophorus hedrychii) – 105
punetav limanutt (Hygrophorus erubescens) – 106
pilvik-limanutt (Hygrophorus russula) – 107
kollane pisisirmik (Cystoderma amianthinum) – 108
haisev pisisirmik (Cystoderma carcharias) – 109
kinaverpunane pisisirmik (Cystodermella cinnabarina) – 110
ebavöödik (Leucocortinarius bulbiger) – 111
hiidkõrges (Megacollybia platyphylla) – 112
kuldmampel (Phaeolepiota aurea) – 113
puidu-sametkõrges (Flammulina velutipes) – 114
kuuse-käbikõrges (Strobilurus esculentus) – 115
männi-käbikõrges (Strobilurus stephanocystis) – 116
kevad-võluheinik (Calocybe gambosa) – 117
roosa pisiheinik (Calocybe carnea) – 118
lilla pisiheinik (Rugosomyces ionides) – 119
tolmav parasiitlehik (Asterophora lycoperdoides) – 120
valge kobarheinik (Lyophyllum connatum) – 121
põõsas-kobarheinik (Lyophyllum decastes) – 122
haisev metskõrges (Gymnopus hariolorum) – 123
kimp-metskõrges (Gymnopus accervatus) – 124
kobar-metskõrges (Gymnopus confluens) – 125
harilik metskõrges (Gymnopus dryophilus) – 126
kirbe metskõrges (Gymnopus peronatus) – 127
väike metskõrges (Gymnopus putillus) – 128
või-punakõrges (Rhodocollybia butyracea) – 129, 130
täpiline punakõrges (Rhodocollybia maculata) – 131
keerd-punakõrges (Rhodocollybia prolixa) – 132
kelluk-nabaseen (Xeromphalina campanella) – 133
lõhnav nabaseen (Xeromphalina cauticinalis) – 134
okka-roisknööbik (Micromphale perforans) – 135
oksa-roisknööbik (Micromphale foetidum) – 136
mügarkõrges (Collybia cookei) – 137
oksanupik (Marasmiellus ramealis) – 138
jõhvnööbik (Marasmius androsaceus > Gymnopus androsaceus) – 139
kraenööbik (Marasmius bulliardii) – 140
aasnööbik (Marasmius oreades) – 141
küüslauk-nööbik (Marasmius scorodonius) – 142
verimütsik (Mycena haematopus) – 143
kännumütsik (Mycena galericulata) – 144
lilla mütsik (Mycena pura) – 145
roosakas mütsik (Mycena rosea) – 146
kollajalg-mütsik (Mycena renati) – 147
laiguline mütsik (Mycena zephirus) – 148
valge mütsik (Mycena laevigata) – 149
kleepuv mütsik (Mycena epipterygia) – 150, 151
roosa mütsik (Mycena rosella) – 152
tõmmu külmaseen (Armillaria solidipes) – 153
hiid-lehtervahelik (Leucopaxillus giganteus) – 154
värviline lehtervahelik (Leucopaxillus compactus) – 155
lühijalg-kühmik (Melanoleuca brevipes) – 156
vagujalg-kühmik (Melanoleuca grammopodia) – 157
kollaselehine kühmik (Melanoleuca cognata) – 158
lakkrupik (Laccaria laccata) – 159
sinilamell-rupik (Laccaria bicolor) – 160
soomusrupik (Laccaria proxima) – 161
ametüstrupik (Laccaria amethystina) – 162
sirge lehtrik (Clitocybe geotropa) – 163
udulehtrik (Clitocybe nebularis) – 164
aleksandri lehtrik (Clitocybe alexandri) – 165
hallilehine lehtrik (Clitocybe tornata) – 166
nuijalg-lehtrik (Clitocybe clavipes) – 167
aniislehtrik (Clitocybe odora) – 168
tavalehtrik (Clitocybe gibba ) – 169
lehiselehtrik (Clitocybe vermicularis) – 170
niitlehtrik (Clitocybe dealbata) – 171
lilla ebaheinik (Lepista nuda) – 172
vagel-ebaheinik (Lepista personata) – 173
lõhnav ebaheinik (Lepista irina) – 174
pöörd-ebaheinik (Lepista flaccida) – 175
kollane ebaheinik (Lepista gilva) – 176
punakas puiduheinik (Tricholomopsis rutilans) – 177
kuld-puiduheinik (Tricholomopsis decora) – 178
kirbe panell (Panellus stipticus) – 179
tigupanell (Panellus serotinus) – 180
talipanell (Panellus ringens) – 181
pruunikas heinik (Tricholoma albobrunneum) – 182
kollakaspruun heinik (Tricholoma ) – 183
kuldheinik (Tricholoma aurantium) – 184
rebuheinik (Tricholoma arvernense) – 185
hobuheinik (Tricholoma equestre) – 186
kirbe heinik (Tricholoma aestuans) – 187
sallheinik (Tricholoma focale) – 188
habeheinik (Tricholoma vaccinum) – 189
soomusheinik (Tricholoma imbricatum) – 190
triibuline heinik (Tricholoma portentosum) – 191
seepheinik (Tricholoma saponaceum) – 192
haisev heinik (Tricholoma inamoenum) – 193
hiirheinik (Tricholoma virgatum) – 194
koltuv heinik (Tricholoma scalpturatum) – 195
loorheinik (Tricholoma myomyces) – 196
väävelheinik (Tricholoma sulphureum) – 197, 198
purpurheinik (Tricholoma bufonium) – 199
lehiseheinik (Tricholoma psammopus) – 200
tuviheinik (Tricholoma columbetta) – 201
valge heinik (Tricholoma stiparophyllum) – 202
arušampinjon (Agaricus campestris) – 203
metsšampinjon (Agaricus sylvicola) – 204
mürkšampinjon (Agaricus xanthodermus) – 205
linnašampinjon (Agaricus bitorquis) – 206
soomusšampinjon (Agaricus silvaticus) – 207
aedšampinjon (Agaricus bisporus) – 208
püramiid-soomussirmik (Echinoderma aspera) – 209
villjalg-harisirmik (Lepiota clypeolaria) – 210
haisev harisirmik (Lepiota cristata) – 211
sametsirmik (Macrolepiota excoriata) – 212
kühmsirmik (Macrolepiota mastoidea) – 213
valge sirmik (Macrolepiota nympharum) – 214
suur sirmik (Macrolepiota procera) – 215
safransirmik (tüüpteisend) (Macrolepiota rhacodes) – 216
safransirmik (aedteisend) (Macrolepiota rhacodes var. bohemica) – 217
samet-ebašampinjon (Leucoagaricus cretaceus) – 218
soomustindik (Coprinus comatus) – 219
voldiline tindik (Coprinus atramentarius) – 220 (221)
sätendav tindik (Coprinus micaceus) – 222
seltsiv tindik (Coprinus disseminatus) – 223
kraetindik (Coprinus plicatilis) – 224
pisarpsatürell (Psathyrella velutina) – 225
valge psatürell (Psathyrella candolleana) – 226
hallikaspruun psatürell (Psathyrella spadiceogrisea) – 227
valge kärbseseen (Amanita virosa) – 228
roheline kärbseseen (Amanita phalloides) – 229
kollane kärbseseen (Amanita citrina) – 230
pruun kärbseseen (Amanita porphyria) – 231
roosa kärbseseen (Amanita rubescens) – 232
panter-kärbseseen (Amanita pantherina) – 233
kuning-kärbseseen (Amanita regalis) – 234
punane kärbseseen (Amanita muscaria) – 235, 236
rõngata kärbseseen (Amanita vaginata) – 237, 238
kahevärviline kärbseseen (Amanita battarrae) – 239
kollakaspruun kärbseseen (Amanita fulva) – 240
jahu-limaloorik (Limacella delicata) – 241
pisar-limaloorik (Limacella guttata) – 242
laus-limaloorik (Limacella illinita) – 243
põdranapsik (Pluteus cervinus) – 244
puidu-tupplehik (Volvariella bombycina) – 245
suur tupplehik (Volvariella gloiocephala) – 246
kilp-punalehik (Entoloma clypeatum) – 247
läik-punalehik (Entoloma rhodopolium) – 248
hiid-punalehik (Entoloma sinuatum) – 240
mustserv-punalehik (Entoloma serrulatum) – 250
siid-punalehik (Entoloma sericeum) – 251
kataloonia punalehik (Entoloma catalaunicum) – 252
sinine punalehik (Entoloma nitidum) – 253
mustuv punaheinik (Rhodocybe mundula) – 254
tavaharmik (Clitopilus prunulus) – 255
maksa-põldseen (Agrocybe brunneola) – 256
kevad-põldseen (Agrocybe praecox) – 257
mõrand-põldseen (Agrocybe dura ) – 258
harilik sitaseen (Anellaria fimiputris) – 259
kelluk-sõnnikuseen (Panaeolus sphinctrinus) – 260
koppelseen (Panaeolina foenisecii) – 261
valge torujalg (Bolbitius lacteus) – 262
kollane torujalg (Bolbitius titubans) – 263
pruun sametkübarik (Conocybe tenera) – 264
sinijalg-vöödik (Cortinarius collinitus) – 265
limavöödik (Cortinarius mucosus) – 266
mesikollane vöödik (Cortinarius stillatitius) – 267
rõngasvöödik (Cortinarius armillatus) – 268
haisev vöödik (Cortinarius traganus) – 269
lilla vöödik (Cortinarius violaceus) – 270
safranvöödik (Cortinarius croceus) – 271
verev vöödik (Cortinarius sanguineus) – 272
verkjas vöödik (Cortinarius semisanguineus) – 273
kollane vöödik (Cortinarius triumphans) – 274
hiidvöödik (Cortinarius praestans) – 275
sidrunkollane vöödik (Cortinarius calochrous) – 276
punasoomus-vöödik (Cortinarius bolaris) – 277
soomusvöödik (Cortinarius pholideus) – 278
kühmvöödik (Cortinarius rubellus) – 279
oliivvöödik (Cortinarius venetus) – 280
aniisvöödik (Cortinarius odorifer) – 281
külmaseen-vöödik (Cortinarius phrygianus) – 282
pehkinud vöödik (Cortinarius variecolor) – 283
karboolvöödik (Cortinarius camphoratus) – 284
juurvöödik (Cortinarius everinus) – 285
kitsemampel (Rozites caperatus) – 286
kiudhebel (Hebeloma mesophaeum) – 287
pisarhebel (Hebeloma crustuliniforme) – 288
rõngas-tulinutt (Gymnopilus junonius) – 289
viha tulinutt (Gymnopilus penetrans) – 290
kuhik-narmasnutt (Inocybe rimosa) – 291
siid-narmasnutt (Inocybe geophylla) – 292, 293
lõhnav narmasnutt (Inocybe bongardii) – 294
punakas narmasnutt (Inocybe erubescens) – 295
luite-narmasnutt (Inocybe impexa) – 296
tüse narmasnutt (Inocybe serotina) – 297
jahutanuk (Galerina marginata) – 298
harilik kännumampel (Kuehneromyces mutabilis) – 299
tellispunane kollanutt (Hypholoma lateritium) – 300
suits-kollanutt (Hypholoma capnoides) – 301
sälk-kollanutt (Hypholoma fasciculare) – 302
hulk-kollanutt (Hypholoma marginatum) – 303
soomusmampel (Pholiota squarrosa) – 304
roostekollane mampel (Pholiota aurivella) – 305
lepamampel (Pholiota alnicola) – 306
söemampel (Pholiota highlandensis) – 307
männimampel (Pholiota spumosa) – 308
kahvatukollane mampel (Pholiota gummosa) – 309
täkiline ebamampel (Hemipholiota albocrenulata) – 310
sinivärvik (Stropharia aeruginosa) – 311
tsüaanvärvik (Stropharia caerulea) – 312
täpiline värvik (Stropharia hornemannii) – 313
poolkerajas värvik (Stropharia semiglobata) – 314
kroonvärvik (Stropharia coronilla) – 315
loornigerik (Tubaria conspersa) – 316
talinigerik (Tubaria furfuracea) – 317
rõngasnigerik (Tubaria confragosa) – 318
bertilloni riisikas (Lactarius bertillonii) – 319
piparriisikas (Lactarius piperatus) – 320
roosa riisikas (Lactarius controversus) – 321
kaseriisikas (Lactarius torminosus) – 322
kreem riisikas (Lactarius pubescens) – 323
vöödiline riisikas (Lactarius aquizonatus) – 324
kollariisikas (Lactarius scrobiculatus) – 325
oliivriisikas (Lactarius olivinus) – 326
takerriisikas (Lactarius citriolens) – 327
lõviriisikas (Lactarius leonis) – 328
õunriisikas (Lactarius evosmus) – 329
vöötriisikas (Lactarius zonarius) – 330
porgandriisikas (Lactarius deliciosus) – 331
kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) – 332
veririisikas (Lactarius sanguifluus) – 333
tavariisikas (Lactarius trivialis) – 334
nahkkollane riisikas (Lactarius utilis) – 335
haavariisikas (Lactarius roseozonatus) – 336
kirju riisikas (Lactarius musteus) – 337
peitriisikas (Lactarius flexuosus) – 338
tuliriisikas (Lactarius pyrogalus) – 339
tõmmu riisikas (Lactarius necator) – 340
sooriisikas (Lactarius helvus) – 341
lepariisikas (Lactarius lilacinus) – 342
tammeriisikas (Lactarius quietus) – 343
kahkjas riisikas (Lactarius uvidus) – 344
kollapiimane riisikas (Lactarius chrysorrheus) – 345
lõhnav riisikas (Lactarius glyciosmus) – 346
näsariisikas (Lactarius mammosus) – 347
hallipiimane riisikas (Lactarius vietus) – 348
männiriisikas (Lactarius rufus) – 349
oranž riisikas (Lactarius mitissimus) – 350
lõvipruun riisikas (Lactarius fulvissimus) – 351
hall riisikas (Lactarius azonites) – 352
pruun riisikas (Lactarius fuliginosus) – 353
lutikariisikas (Lactarius subumbonatus) – 354
väävelriisikas (Lactarius theiogalus) – 355
kamperriisikas (Lactarius camphoratus) – 356
soovikuriisikas (Lactarius lacunarum) – 357
kibedalehine pilvik (Russula acrifolia) – 358
kuiv pilvik (Russula delica) – 359
rohelehine pilvik (Russula chloroides) – 360
mustjas pilvik (Russula adusta) – 361
must pilvik (Russula nigricans) – 362
paatjas pilvik (Russula ochroleuca) – 363
haisev pilvik (Russula foetens) – 364
kammpilvik (Russula pectinatoides) – 365
rihvelpilvik (Russula pectinata) – 366
punajalg-pilvik (Russula rhodopus) – 367
verev pilvik (Russula sanguinaria) – 368
kahkjas pilvik (Russula pulchella) – 369
veinpunane pilvik (Russula vinosa) – 370
tuhmuv pilvik (Russula decolorans) – 371
kollane pilvik (Russula claroflava) – 372
siniroheline pilvik (Russula cyanoxantha) – 373
ere pilvik (Russula xerampelina) – 374
mage pilvik (Russula vesca) – 375
tellispunane pilvik (Russula velenovskyi) – 376
kasepilvik (Russula aeruginea) – 377
areoolpilvik (Russula virescens) – 378
kuldpilvik (Russula aurea) – 379
rebupilvik (Russula risigallina) – 380
kollaselaiguline pilvik (Russula luteotacta) – 381
soopilvik (Russula paludosa) – 382
põletav pilvik (Russula amarissima) – 383
kirbe pilvik (Russula emetica) – 384
kuusepilvik (Russula queletii) – 385
sidrunlehine pilvik (Russula drimeia) – 386
lepapilvik (Russula alnetorum) – 387

Puguseened

harilik murumuna (Lycoperdon perlatum) – 388
pirn-murumuna (Lycoperdon pyriforme) – 389
siiljas murumuna (Lycoperdon echinatum) – 390
hiidmuna (Langermannia gigantea) – 391
soo-maamuna (Bovista paludosa) – 392
tinahall maamuna (Bovista plumbea) – 393
sihvakas murukarikas (Calvatia excipuliformis) – 394
kott-murukarikas (Calvatia utriformis) – 395
väike murukera (Scleroderma bovista) – 396
ripsmeline maatäht (Geastrum fimbriatum) – 397
kausjas maatäht (Geastrum triplex) – 398
neljahõlmane maatäht (Geastrum quadrifidum ) – 399
karik-vakkseen (Cyathus olla) – 400
tähtkuulik (Sphaerobolus stellatus) – 401
külimitseen (Crucibulum laeve) – 402
värv-hernesseen (Pisolithus arhizus) – 403
harilik tanuseen (Phallus impudicus) – 404
raveneli peniseen (Mutinus ravenelii) – 405

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia:Vikiprojekt_Seened/400_Eesti_seent&oldid=6237519"